Eesti Elu
Tänutundes Tallinnas
Eestlased Eestis 16 Oct 2009  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Lõikustänupüha ajal rändavad nende mõtted, kes Kanadas sirgunud, ikka tagasi selle maa loodusesse ja perede juurde, kus seda püha laiemalt, üldrahvalikult tähistatakse. Eestis on enamikes kalendrites küll ära märgitud, et lõikustänupüha on teine pühapäev oktoobris, kuid aktiivselt tähistatakse seda vaid kirikupühana, koguduste siseselt.

Seetõttu oli hea meel näha, et tänavu näiteks tähistati 11. oktoobril ka Eesti Põllumajandusmuuseumis Ülenurme vallas Tartumaal lõikustänupüha koos sügislaadaga. Seal võis jälgida kapsarauaga kapsaste peenestamist, kapsaste hapendamist, viljakoti parandamist, lamba pügamist ja karkudega kõndimist! Küüni juures tehti sügisesi talutöid: rehepeksu käsitsi ja masinaga ning käsikiviga jahu jahvatamist. Väledad osalesid orienteerumismängus „Keda kiita leiva eest?“, mille järel sai nautida maa sees küpsetatud lammast, talupojasuppi ja pannkooke.

Enamikele linnastunud kanadalastele ja ka kokkutulnud Kanada-eestlastele seostub teine nädalavahetus oktoobris hoopis suvila juures või aias toimuvate sügistöödega, nii lõkkesuitsu- kui kõduneva looduse kirbete lõhnadega, õuetöödest külmetavate kätega, sooja sauna või küdeva kaminaga ja eriliselt rikkaliku ühise õhtusöögilauaga perekeskis. Kandes kadunud isade või vanaisade villaseid jopesid või töökindaid ja valmistades vanaema retsepti järgi kõrvitsasalatit, meenuvad varasemad koosveedetud ajad. Möödanik hiilib vargsi ligi; on hingedeaeg, ühtaegu melanhoolne ja rõõmustavalt värviküllane. On palju, mida meenutada ja mille eest olla tänulik.

On kiiduväärt, et sügiseti on Tallinnas Maimu Nõmmik olnud rahva kokkukutsujaks pea 15 aastat, võõrustades Kanada sidemetega tuttavaid lõikustänupühal alul Lasnamäel ja viimastel aastatel oma Kadrioru korteris, seega õhutades neid mitte unustama kirevate vahtralehtede ja kõrvitsakoogi pärimust nende elus. Tänavugi oli tema see, kes ürituse pealikuna organiseeris, kes toob kapsaid, kes kaalikaid, kartuleid. (Tuleb tunnistada, et jäise prantsuse kalkuni asemel otsustati eestimaiste õunte ja ploomidega täidetud ahjukanade kasuks.) Üritus ise liikus aga suurematesse ruumidesse perekond Kindlam/Sillaku poole Pelguranda. Et istuda tuli tingimata pikas lauas, selles suhtes jäi Maimu endale kindlaks ja teisest linna otsast toimetati kohale kõik ürituseks vajalikud pingid-pukid-pütid. Milline õnn, et meie keskel oli ka õpetaja Arho Tuhkru, kes pidas päevakohase söögipalve.

Kõrvitsakoogi jagamisel läks õhkkond pisut pingeliseks – sellest lõikustänueine naelast võib Eestis tavaliselt näha vaid und. Õnneks oli Liisa Novek küpsetanud sellele lisaks veel teisegi, jõhvikalise maiuspala. Ja sedasi see looduslähedane, Kanada kõige ilusamat püha tähistav õhtu ühel teisel, kaugel ja antud põlvkonnale uuel kodumaal tubaselt-hubaselt hinge läks.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus