Marilyn sündis Eestis ning tema pere kolis Kanadasse, kui neiu oli 7-aastane. Juba lapsena huvitasid teda tantsimine ja võimlemine ning Marilyn võimles ja võistles Toronto ülikooli klubis mitu aastat. 13-aastaselt läks Marilyn koos emaga aastaks Tallinnasse, kus võimlemise asendas tants.



Tagasi Kanadas, õppis neiu Humberside Collegiate’is ning seal sündis otsus tantsimisega edasi tegelda. Marilyn õppis balletti, jazztantsu, stepp-tantsu (tap-dance) ning akrobaatilist tantsu (acro), mis on võimlemise ning jazztantsu segastiil. Pärast keskkooli lõpetamist läks noor tantsuhuviline Yorki ülikooli, kus ta sai bakalaureusekraadi (Bachelor of Fine Arts) balletti, moderntantsu ning jazztantsu õppides. Juba 17-aastaselt, keskkoolis ning sealt edasi ülikooli ajal, hakkas Marilyn nooremaid õpetama. Õpetamispisikut peab neiu natuke pärilikuks, kuna tema ema oli pikka aega õpetaja. Pärast ülikooliõpinguid otsustaski Marilyn edasi õpetada ning võttis selle ülla tegemise ette põhjalikumalt ning süvenenumalt. Paljud tema õpilased võistlevad ning mõned on otsustanud keskkooli lõpetamise järel tantsuga edasi tegelda.

Lisaks tantsimisele hakkas Marilyni huvitama see, kuidas aidata neid õpilasi, kes on ennast vigastanud. Marilyni silmaarstist õde andis talle nõu, et ehk on võimalik need kaks huvi – tantsimine ja vigastustest paranemine – ühendada. Kui Marilyn ennast ülikooli ajal tantsides vigastas, sai ta palju abi massaažiterapeudilt (massage therapist) ning nüüd oli neiul plaanis teisi samamoodi aidata. Noor tantsutreener täiendas oma haridust ning õppis Kanada Massaaži- ja Vesiravikolledžis massaažiterapeudiks ning sooritas kutseeksamid kohe pärast kooli lõpetamist. Praegu töötab Marilyn Activecare’is, mis on spordi-, õnnetus- ja valukliinik. Lisaks temale aitavad selles kliinikus inimesi veel kiropraktik, füsioterapeut ning pilatese õpetaja.

Marilyn oli lahkesti nõus vastama ka mõnele küsimusele:

Mis Sind tantsimise juures kõige rohkem paelub, võlub?
Tantsimise juures huvitab mind kõige enam individuaalsus. Kahe ühise õpetaja poolt treenitud ja samal tasemel tantsija liikumine pole kunagi täpselt samasugune. Mulle meeldib ka tantsu universaalsus: tantsides ei ole vaja osata publiku või kaastantsijate keelt selleks, et oma mõtteid ja tundeid edasi anda. Aga ennekõike on tants nauditav. Mulle meeldib liikuda muusikat interpreteerides; seda tehes tunnen, et saavutan midagi uut ja ilusat.

Kas oled nõus tuntud ütlusega “Terves kehas terve vaim”? Kui oluline on füüsiline ja vaimne tegevus tasakaalus hoida?

Ma olen selle ütlusega täiesti päri. Minu arvates need, kes püüavad elus midagi füüsilist teha – kas sporti või tantsu, kõndimist või jooksmist, on tervemad ja aktiivsed kogu elu. Tasakaal töö, füüsilise tegevuse ja hobide vahel on tähtis ennekõike selleks, et eluvaade oleks positiivsem. Leian, et tervis on rohkem kui ainult keha korrashoid.

Räägi lähemalt massaažiteraapiast: kuidas see täpsemalt töötab ja kellele see eelkõige mõeldud on?

Massaažiteraapia kohta võib öelda nii, et kui oled kunagi tundnud seljavalu, lihastevalu või oled kunagi end vigastanud tööl, sportides, autoavariis või kodus, siis massaažiteraapia võib osutuda parimaks abiliseks. Massaažiteraapia abil on võimalik valu ja paistetust vähendada, paranemisaega lühendada ning füüsilisele tegevusele ja igapäevastele tegemistele tagasiminekut kiirendada.

Massaažiteraapia on kasulik ka krooniliste terviseprobleemide puhul. Mitmete tõsiste haiguste põdejaid võib massaaž aidata elutaset kõrgendada ja aktiivset elu elada. Siinkohal oleks hea rõhutada, et massaažiteraapiat tuntakse ehk kõige paremini kui stressivähendajat. Stress on teadagi mitmete teiste terviseprobleemide tekke põhjuseks. Inimeste elu on tänapäeval nii pingeline ja tegevusrohke, et on väga oluline pühendada tööde-tegemiste vahepeal tunnike aega iseenda keha ja vaimu tugevdamisele. Massaažiterapeudid õpivad koolis ohutult lihaseid ja kõõluseid mõjutama, vereringet ergutama ning isegi lümfe mõjutama, mis omakorda hoiab patsiente tervemana. Loodan, et saan abiks olla paljudele inimestele, leevendades nende valu või aidates toime tulla igapäevase elu raskustega.

Oled Eestis sündinud ja hiljem seal veel ühe aasta õppinud. Kumb on Sinu jaoks kodusem, kas Eesti või Kanada? Kumma riigiga seoses Sa oma tulevikku näed?
Kui mõtlen kodu peale, siis ütlen, et Eesti on minu sünnikoht ja lapsepõlve mängumaa ja seega on ta alati minu südames. Ma olen mitut puhku Eestis käinud - sugulasi ja perekonnasõpru vaatamas, teatrietendusi ja muid kultuuriüritusi nautimas. Viimane reis oli kogu perega Üheshingamise (laulu)peole. Minu tulevik on aga Kanadas, sest minu haridus, perekond ja töö on nüüd Torontos. Ma kavatsen kogu oma elu hoida ühendust Eesti ühiskonnaga Torontos ja rääkida eesti keelt, et see ei ununeks.

Maryliniga vestles Kärt Pettai.

Märkmed: