Eesti Elu
Tantsu ja laulu, pilli ja kõnesid pidupäeval Suomi-Kotis
Eestlased Kanadas 02 Mar 2012 Eda OjaEesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Kindlasti märkasid paljud 24. veebruaril Eesti lippu lehvimas Eglinton Avenue’l Suomi-Koti maja ees.Veelgi rohkem oli aga põnevust, kui Suomi-Koti uksest astusid sisse eesti rahvarõivais neiud ja noormehed.

25. veebruaril peeti Eesti riigi pidupäeva Suomi-Koti puhkekodu 7. korruse saalis. Kuigi majas elavad põhiliselt soome päritoluga inimesed, on seal oma kodu leidnud ka eestlased, kes soovisid oma kodumaa iseseisvuspäeva tähistada koosviibimisega.

Suomi-Koti tegevusjuhi Arja Tolppaneni juhtimisel said lauad kaetud eestipärase puupaku ja lilledega.Tegevusjuhi avasõna järel pidas peokõne Peetri koguduse õpetaja Mart Salumäe, kes mõtestas lahti EV presidendi kõne. Viljandi organist Aaro Tetsmanni esitatud klaverilood viisid mõtted ikka tagasi kodukülla. Ashley Lennox sõrmitses pilli, mida vähesed oskavad. Tema harfilood olid õrnust ja igatsust täis. ,,Üks kask meil kasvas õues'', ,, Meil aiaäärne tänavas'' ja ”Mu isamaa armas" olid lapsepõlve meenutavad laulud Eda Oja ja Astrid Kuuseoki esituses. Koosviibimise tegi veelgi meeleolukamaks ,,Kungla'' rahvatantsijad, kes panid põranda nii mürtsuma, et plaadimängija hakkas tõrkuma. Parem koht muusikaaparaadile leitud, oli tantsul veelgi suurem hoog sees. Jalakeerutajateks olid Tiina Hiis, Andres Kolga, Peeter Nieländer ja Mari-Ly Karjane, kes on ka Eestist uusi tantsusamme juurde toonud.

Ühislaulu ja Eesti hümni järel oli ikka põhjust edasi koos olla, sest suupisted kahelt eesti pagarilt, Esto Cafe ja Hillside Cafe, olid veel maitsmata. Kohvilauas saadi ka tänusõnad isiklikult edasi öelda noortele rahvatantsijatele, kõikidele esinejatele ja peo korraldajatele.

Triibulised seelikud kotti, pastlad jalast - tants ja pidu oligi läbi. Jäävad aga muljed ja sõbrad, jääb sügav tunne oma sünnimaa vastu.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus