Akkasin ükspäe omaette mõtlema ja jõutsin otsusele, et maailmas pole tänamatumat looma kui inime. On endale pähe võtt, et tema on looduse kuningas, aga oma alamatest ta lugu pidada ei mõista. Ta peaks tänulik olema, et tema käsutuses on ulk kenasi koduloomasi, keda talle nii ädaste vaja läheb, aga kussa sellega – muutkui mõnitab neid ja puhta ülekohtuselt.

Võtame näituseks koera. Teist nisukest looma pole olemas, kes inimest nii truiste teenib ja tema eest kasvai oma elu mängu paneb, kui vaja. Aga kui inime teist inimest sõimama akkab, siis kõige ullem sõimunimi on koer. Lubab teisele tappa anda nigu koerale, ähvardab maha lüia nigu koera ja ültse kasutab koera nimetust nii alvas tähenduses, kui iganes annab. See pole ainult eestlaste komme. Ma olen tähele pand, et igas keeles, mida mina natukenegi mõistan vai kuuld olen, on lugu sama.

Kui jõmpsikas on üleannetu ja sõnakuulmata, üteldasse kohe, et poiss teeb koerust. Aga tegelikult ei ole ükski loom nii sõnakuulelik kui koer. Kui mõni noor kutsik vahel ullab natuke, peidab peremehe kindad ära vai närib pasteldele augud sisse, siis ei ütle keski, et koer teeb poissust. Aga just nii peaks ütlema.

Noh, ja siis on siga. Iga alba inimest kutsutasse tema nimega. Kui mõne kohta üteldasse, et teeb seatempe, siis ta kindlaste teeb midagi, mida ükski siga kunagi ei tee. Kui keski on ülemäära viina pruukind, üteldasse kohe, et täis nigu siga. Ometi pole purjus siga keski näind. Mina ühekorra nägin, aga see oli vilmis, kus inimesed olid seale rokaga viina sisse joot, ise ta kunagi topsi ei tõsta ega pudelit kalluta. Ja ma pean ütlema, et ka selles vilmis käitus siga väärikamalt kui mõni klaasi põhja vaadand kahejalgne.

Imelik on veel see, et just koduloomasi kasutatasse kohatuks võrdluseks – just neid, keda inime peaks oidma nigu oma ingeõnnistust. Muutkui kuuled, et keski on rumal nigu ani, uhke kui kukk, loll nigu lammas vai vasikas, edev nigu kalkun. Metsloomade vasta on meil rohkem austust. Üteldasse lugupidavalt, et tugev kui karu; vai tunnustavalt, et kaval nigu rebane. Metslooma inime pelgab ja respekteerib.

Ma annan teile ühe ilma maksuta õppetunni. Ega ma seda omast peast ei võtt, kuulsin teistelt ja targematelt. Ütleme, et oled toas ja tagaukse taga akkab koer aukuma, sest tahab sisse saada. Samal ajal tõstab eesukse taga naine äält, sest on võtme maha unustand. Kumma ukse poole on õigem rutata? Vastus – ikka tagaukse poole. Koer jääb kohe vakka, kui tuppa pääseb. Naine, tänamatu loom, akkab veel ullemini tänitama, kuigi jäi ukse taha oma süi läbi.

Märkmed: