Oliver Tiks, Postimees.ee

Tallinna volikogu kinnitas täna kindla häälteenamusega uue ühistranspordis sõidu eest tasumise korra, millega sõidupiletite hinnad pealinnas tõusevad kohati rohkem kui viiendiku võrra.

Eelnõu poolt hääletas 31 ja vastu 15 volikogu liiget. Lõpphääletusele eelnes närvilises õhkkonnas peetud pikem vägikaikavedu ja opositsiooni mõnekümne parandusettepaneku mahahääletamine.

Muu hulgas ei toetanud keskerakond ka ettepanekut võrdsustada tudengitele ja kooliõpilastele kehtestatavaid perioodipiletite hindasid, mis uue korra järgi erinema hakkavad. Juuniorkaartide asemel hakkavad õpilased ja üliõpilased edaspidi lähtuvalt vanusest kasutama sõidukaartidena kas õpilaskaarte või üliõpilaskaarte.

Tavaline sõidutalong hakkab uuest aastast Tallinnas maksma 13 krooni ja soodustalong 6 krooni. Kümne korra pileti hind muutub kokku 5 krooni võrra – 90 kroonile. ID täiskaart hakkab maksma 25 krooni senisest rohkem ehk 275 krooni. Õpilase ID-pilet maksab senise 90 krooni asemel 100 krooni, üliõpilase ID-pilet 110 krooni.

Eakate inimeste ning kolme või enama lapsega perede vanemad, samuti raske või keskmise puudega 16-aastaste või vanemate isikute ID-pilet kallineb 10 krooni – 110 kroonini. Nende inimeste hulka, kes saavad Tallinna ühissõidukeid tasuta kasutada, lisanduvad Tšernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest osavõtnud.

1. jaanuarist lisandub senistele piletiliikidele 24 tunni grupipilet kahele täiskasvanule ja kahele lapsele, teatas linnavolikogu. Sada krooni maksva pileti kasutajateks võivad abilinnapea Jaanus Mutli sõnul saada eeskätt Tallinna külastavad pered.

Abilinnapea Jaanus Mutli meenutas, et piletihind on igal aastal kallinenud ning arvestada tuleb ka nii kütusehinna kui aktsiisimäärade tõusuga. «Lisaks soovivad ka bussi- ja trammijuhid palka juurde ning tuleb soetada uusi ühissõidukeid, milles riik ei toeta Tallinna erinevalt teistest Eesti linnadest ja maakondadest,» tõdes Mutli.

Linnaeelarvest makstav dotatsioon ühistranspordile suureneb Mutli sõnul sel määral, et kaks kolmandikku ühistranspordi vajadustest on kaetud eelarvevahenditega ja senise 42 protsendi asemel vaid kolmandik laekub piletitulust. Ta lisas, et riigis kasvavad aktsiisimäärad neelavad suurema summa linnaeelarvest, kui suudab katta piletihinna kallinemine.

«Samas jäävad nii üksikpileti kui ka juunior- ja seeniorkaartide hinnad Tallinnas madalamaks kui Tartus, kuigi Tallinnas on kulud suuremad,» lisas Mutli.

Märkmed: