Milvi Vahtra
TTÜ Raamatukogu bibliograaf Uue raamatukoguhoone pidulik avatseremoonia Tallinna Tehnikaülikooli 90. aastapäeva tähistamine algas 11. novembril uue raamatukoguhoone piduliku avamisega Mustamäel. Kohale oli tulnud palju külalisi: Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, Riigikogu esimees Ene Ergma, kultuuriminister Laine Jänes, keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Andres Koppel, esindajad teistest kõrgkoolidest, Eesti ja välismaa raamatukogudest, TTÜ juhtkond eesotsas rektor Peep Sürjega, dekaanid ja õppejõud jpt.
Avasõnas märkis rektor Sürje, et kuni uue hoone valmimiseni puudus tehnikaülikoolil „tänapäeva nõuetele vastav raamatukogu ja see hakkas juba segama nii meie õppekavade akrediteerimist kui ka teaduse evalveerimist“. Ta nentis, et 1972. a. avatud ja hiljem peamaja staatusesse tõusnud raamatukoguhoone oli juba ammu tehnikatudengitele kitsaks jäänud, praegune üliõpilaskond on aga jõudmas 14.000 piirimaile. Kuni uue maja valmimiseni paiknesid raamatukogu osakonnad ja teavikud erinevates kohtades ja hoonetes üle Tallinna. „Ja nüüd on ta lõpuks valmis!
Tehnikaülikoolile väärikas innovaatilises kuues ja nüüdislahenduste tipptasemele vastavas sisus.”
President Ilves ütles oma kõnes, et „on riike, kus president käib avamas uusi relvatehaseid. Ja on riike, kus president avab uusi raamatukogusid. See raamatukogude riik, selle rahvas ja kultuur elab esimesest kauem. Sest tema relvastus on vähemalt viimase aastatuhande vältel osutunud kõige võimsamaks. ... Siin on inimpõlvede talletatud ja homme tekkivate uute teadmiste kodu“.
President rõhutas, et „raamatukogu on keskkond, kus saame targemaks, seega paremaks“.
Järgnes raamatukogu pidulik avamine. Tavakohase lindilõikamistseremoonia asemel ilmus kohale raamatukoguhoidjate ja tõlkijate kaitsepühak Hieronymus uue hoone värvides nahkköites külalisraamatuga. Tseremooniameister Olavi Pihlamägi palus president Ilvesel lõigata lahti külalisraamatu esimene lehekülg. Teda assisteerisid rektor Sürje ja raamatukogu direktor Jüri Järs. President tegi esimese sissekande.
Seejärel said sõna, lõikasid lahti külalisraamatu leheküljed ja jäädvustasid sinna oma soovid Riigikogu esimees Ene Ergma, kultuuriminister Laine Jänes, ehitajate esindaja Tiit Kuuli, hoone projekteerijad arhitektid ning sisearhitektid.
Muusikalisi vahepalu esitas TTÜ Akadeemiline Naiskoor. Seejärel tutvustas raamatukogu direktor hoone saamislugu, infoekraanidelt sai jälgida fotosid ehitamisest ja fakte maja kohta. Sõna sai ka kõige pikema lugejastaazhiga igavene üliõpilane Juulius, kes tundis rõõmu uue raamatukogu valmimise üle. Avatseremoonia lõpetas ühiselt lauldud „Gaudeamus“.
Konverents „Ülikooliraamatukogu teadmistepõhises ühiskonnas“ Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu 90. aastapäeva konverents toimus ülikooli aulas 11. nov., see algas külaliste sõnavõttude ja õnnitlustega. Külalisi oli Eesti raamatukogudest, Helsingi Tehnikaülikooli Raamatukogust, Riia Tehnikaülikooli raamatukogust, teistest kõrgkoolidest ja tehnikaülikoolist endast.
Ettekandega „Millist raamatukogu vajab teadusülikool?“ esines TTÜ teadusprorektor Rein Vaikmäe. Järgnes direktor Järsi ettekanne „Üheksa dekaadi, üheksa fassaadi – üks eesmärk“, pidades silmas raamatukogu 90 a. pikkust ajalugu ja paiknemist nüüd juba üheksandas hoones.
Valminud raamatukogu on Eesti nüüdisaegseim, selle fassaad on kaetud ilmastikukindla võrgulise polümeerse komposiitkangaga (esmakordselt Eestis ja esimene raamatukogu maailmas). Avakogude maht on 300.000 ja hoidlakogude maht 520.000 köidet, lugejakohti on 500, arvutitöökohti 180, infokioskeid 16, infoekraane 8, individuaal- ja rühmatööruume 32; on ka selveskännerid, printerid, koopiamasinad jpm. uudset. Raamatukogu projektinimega „Ajupuu“ läks maksma üle 200 miljoni krooni, seda rahastati Euroopa Liidu struktuuritoetuste ja TTÜ omavahenditega. Pärast J. Järsi ettekannet esilinastus film
Per libros ad scientiam, mis kajastab raamatukogu ajalugu ja uue maja valmimist.
Pärastlõunal esines ettekandega Tartu Ülikooli Raamatukogu direktor Martin Hallik, kes rääkis, mis on Eesti teadusraamatukogudes hästi ja millised on probleemid ning andis meie raamatukogu juhile Jüri Järsile direktor-ehitaja auväärse tiitli – seda juhtub sajandi jooksul vaid kord, et direktor uut hoonet ehitab.
Helsingi Tehnikaülikooli Raamatukogu direktor Ari Muhonen rääkis raamatukogu plaanidest seoses 2010. a. loodava Aalto Ülikooliga, kus ühes ülikoolis saavad kokku majandamine, kunst ja tehnika.
Konverents lõppes näituse „Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu 90“ tutvustusega ülikooli fuajees.
Näitus „Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu 90“ Näitus koosnes kahest osast. Mahukam ja põhjalikum ülevaade raamatukogu ajaloost ja tegemistest 2.-17. novembrini ülikooli peahoone fuajees, sama väljapanekut saab vaadata 17. novembrist kuni 18. detsembrini uue raamatukogu galeriis. Näituse koostasid TTÜ Raamatukogu teadussekretär Signe Ringo ja bibliograaf Milvi Vahtra, kujundas Tiia Eikholm.
Näituse teine osa oli fotonäitusena väljas uue raamatukogu galeriis 2.-17. novembrini, seal sai uudistada fotosid raamatukogu hoonetest ja inimestest läbi aegade. Näituse koostas TTÜ Raamatukogu infoosakonna juhataja Taimi Nurmiste, kujundas Tiia Eikholm.
Näituse I osa vitriinides on eksponeeritud raamatukogu 90 a. tööd ja tegemised. Vaataja viiakse tagasi raamatukogu algusaastatesse – väljas on dokument, mis näitab, et esimene raamat kogusse muretseti 11. detsembril 1919. Esimesed raamatud raamatukogus olid laevanduse valdkonda kuuluvad.
Näitusel on esimene number ülikooli jätkväljaandest „Tallinna Tehnikumi juures asuva Katsekoja Teated“ (ilmusid 1925-1939) ning esimene ja viimane number „Tallinna Tehnikaülikooli Toimetisi“ (ilmusid 1937-1994). Toimetised võimaldasid raamatukogul 1937. a. hakata tegelema raamatuvahetusega.
Näitusel on13 raamatukogu direktori portreefotod, sh raamatukogu esimene juhataja Artur Aleksander Pihlak ja praegune direktor Jüri Järs. Vaataja näeb ka, millistes hoonetes on raamatukogu aastakümnete jooksul asunud.
Teadus- ja arendustegevuse väljundina on esitletud 1997. a. ilmuma hakanud sarjas „Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu töid“ välja antud personaalnimestikud, tehnikaartiklite retrospektiivsed bibliograafiad jpm.
Tähtsad hetked raamatukogu ajaloos on jäädvustatud fotodel: e-kataloogi ESTER avamine 14. detsembril 1999, elektroonilise laenutussüsteemi kasutuselevõtt 3. septembril 2003, uute digiteenuste presentatsioon 27. oktoobril 2005, uuele raamatukoguhoonele nurgakivi panek 2. aprillil 2008 jm. Väljas on ka fotoalbumid, mis kajastavad aegade jooksul bibliograafiaosakonna poolt koostatud isiku- ja ajaloonäitusi.
Näituse lõpetab uue raamatukoguhoone valmimislugu. Nagu fotodelt näha, on unikaalse kattega raamatukoguhoone kaunis ja lummav nii päeva- kui õhtuvalguses, mugav ja kaasaegne töökeskkond nii üliõpilastele kui töötajatele.
Näituselt võib lugeda tudengite arvamusi uue raamatukogu kohta.
Näitus „Kõige, kõige, kõige ... meie raamatukogus“ Raamatukogu V korruse vitriinides on avatud püsinäitus, kus saab näha meie raamatukogu rariteetide kogu kõige vanemat raamatut – 1760. a. ilmunud
An essay concerning human understanding, mille autor on maailmakuulus inglise filosoof John Locke. Vaadata saab kõige vanemat ajakirja (
Magazin für die neue Historie und Geographie, angelegt von D. Anton Freidrich Büsching. Th. 3. Hamburg, 1769) ja kõige vanemat ajalehte meie raamatukogus, samuti kõige raskemat, suuremat, väiksemat ja teisi kõige huvitavamaid trükiseid meie kogudest.
Näituse koostas TTÜ raamatukogu pearaamatukoguhoidja Mare Soidla, kujundas Tiia Eikholm.
