Tallinna Lastehaigla ja Toetusfond tegutsevad käsikäes järeltuleva põlve tervise heaks (2)
Eestlased Eestis 11 Jul 2008  EWR
    Trüki   E-post   FB     
(Algus eelmises Eesti Elus)

Tallinna Lastehaigla, mis asub Mustamäel, avati 28. novembril 1979. Voodikohti on haiglas 240 ja sinna tulevad ravile lapsed Tallinnast, Harjumaalt ja tervest Põhja-Eestist, samuti Saaremaalt ja Hiiumaalt. (Lõuna-Eesti piirkonna lapsi ravitakse Tartu Lastehaiglas.) Tallinna Lastehaiglasse tuuakse nendest piirkondadest just raskemate haigusjuhtudega lapsed, kaasa arvatud enneaegsed ning ravi vajavad vastsündinud, kellel käib järel eelpoolmainitud reanimobiil. Lastehaigla ravib üldjuhul lapsi vanuses 0—14, kuid vahel ka vanemaid, kel on mingi krooniline haigus ja kes on harjunud olema just lastehaigla arstide hoole all.

Haigla on avatud 24 tundi ööpäevas. Lastehaigla alla kuulub ka Tallinnas Ravi tänaval asuv Kesklinna Lastepolikliinik. Oma polikliinik, kus võtavad vastu spetsialistid, on ka Mustamäel haigla juures. Osakondi on haiglas 10. Aastas tehakse haiglas operatsioone 6000—7000 (operatsioonitube on kuus); kohapeal ei tehta vaid silma- ja südameoperatsioone. Silmalõikusi tehakse silmakliinikus ja südamelõikusi Tartu Ülikooli kliinikus, seal paigaldatakse ka kõrvaimplantaate.

Juba aastaid on lastehaiglal ka oma sterilisatsiooniosakond, mis rajati esimese Kanadast saadud päranduse eest 1998.aastal. Möödunud aastal osteti uued aurusterilisaatorid — samuti Kanada annetuse läbi. Kuna iga päev toimub haiglas paarkümmend operatsiooni, on kohapealne arstiriistade steriliseerimine väga oluline.

Kui lastehaigla valmis, oli planeeritud, et see jagab kööki kõrvalasuva täiskasvanute haiglaga. Nii see oligi aastaid, kuni 1993.a. valmis oma köök tänu Soome annetajatele.

Haigla juures on ka traumapunkt, kus suvel käib üle 100 lapse päevas — just suvel juhtub teistest aastaaegadest enam õnnetusi. Eestis on viimasel ajal moes mopeedid, millega sõites ka aeg-ajalt õnnetusi juhtub.

Haigla ülemõe Tiia Mutsi ja toetusfondi juhataja Inna Krameri sõnul on Eesti Euroopa maadest traumade osas üsna esirinnas — nii palju on õnnetusi, mida saaks vanemate poolt hoolikam olles kindlasti ära hoida. Näiteks väikeste laste kodused põletused — pole haruldased juhused, kui laps omale veekannu või pudrupoti peale tõmbab. Vanemad ei oska tihtipeale potentsiaalseid õnnetusolukordi ette näha — näiteks pannakse mõnikord laps koos autost välja võetava beebiistmega poes ostukäru peale, arvamata, et laps koos istmega sealt maha kukkuda võib. Või siis kodused kukkumised kõrgelt mähkimislaualt, voodilt või mujalt. Sageli hakkavad beebid end varem keerama kui vanemad arvata oskavad, ja ongi õnnetus käes. Nii on lastehaigla mõelnud ennetava kampaania korraldamisele pealkirja „Märka ohtu!“ Samuti peetakse vastsündinute osakonnas emadele loenguid, kuidas traumasid ennetada.

Haiglas on töötajaid üle 800, arste on enam kui 100. Samuti käivad lastehaiglas praktikal paljud arsti- ja õe-üliõpilased. Tänapäeval antakse ka õdedele kutsealane kõrgharidus ja plaanide kohaselt peaks aastaks 2015 olema see kõikidel õdedel. Kel mitte, saadetakse täiendkoolitusele.

Õdedest umbes 50% on vene keelt kõnelevad, kellest enamik saab ka eesti keelega hakkama. Kõikidel töötajatel on kohustuslik teha keeleeksam.

Õdede koolitusvõimalused on tänapäeval head — vastastikune koostöö on Soomes Tamperes asuva õdede kooliga. Mitmed õed on saanud minna koolitusreisidele ka kaugemale, näiteks kaks õde Kanadasse. Samuti on palju paranenud palgatingimused.

Tiia Muts on töötanud lastehaiglas alates 1980. aastast, algul traumatoloogiaosakonna vanemõena, nüüd terve haigla ülemõena. Tema seal töötamise ajal on toimunud ühiskonnas palju muudatusi, mis peegelduvad ka haigla töös. Näiteks on uueks probleemiks sõltuvushäiretega lapsed. Võõrutusraviks on praegu haiglas neli voodikohta, kuid elu näitab, et tegemist on kasvava probeemiga. Kavas on ehitada haigla juurde vaimse tervise keskus.

Samuti on viimasel ajal hakanud lastel esinema haigusi, mis olid varem üldjuhul vanemate inimeste tervisemured: II tüüpi diabeet, kõrge vererõhk, südamehaigused, ülekaalulisus. On ju viimastel aastakümnetel muutunud ka inimeste eluviis — seda nii toitumise kui füüsilise aktiivsuse osas. Süüakse liiga kalorirohket toitu, liigutakse vähe, istutakse arvuti taga, mis pikaajaliselt mõjub ka laste tervisele.

Nagu kinnitab Tiia, kes enne lastehaiglasse tööle asumist töötas täiskasvanute haiglas, on lastega töötamine suur rõõm. Kuigi seal näeb ka palju muret ja pisaraid, jääb siiski peale rõõm, kuna nii palju lapsi, kel veel aastaid tagasi oleks olnud vähe elulootust, tervenevad ja saavutavad suurepärase elukvaliteedi.

Rõõmu valmistab ka see, et vahepealse madalseisu järel on hakanud tõusma sündivus.

Ringkäik lastehaiglas näitas, et Eesti väikesed patsiendid on heades kätes. Kaunilt remonditud ja lastesõbralikud osakonnad, palju mänguasju, sõbralikud töötajad ja mis peamine, suurepärane meditsiiniline abi — mis saab veel olla tähtsam järeltuleva põlve tervise kindlustamisel. Palju jõudu kõigile neile, kes seda rasket, aga tänuväärset tööd päevast päeva teevad.


Kes soovivad Tallinna Lastehaiglat toetada, saavad seda teha järgmiselt:

* kui toetus on suurem kui 50 CAD ja soovite Kanada valitsuselt tulumaksukviitungit, siis palun saatke raha EERO kaudu, kellele on vaja anda instruktsioonid rahade paigutuse kohta Tallinna Lastehaigla Toetusfondi heaks
— thsekid võib saata Toronto Eesti Ühispanga aadressil c/o Ene Timmusk, 958 Broadview Ave., Toronto ON M4K 2R6. Tshekid peavad olema välja kirjutatud EERO nimele ja peal märge Tallinna Lastehaigla Toetusfond.

* EERO kaudu toimub ka pärandite edasitoimetamine
— väiksemate toetuste puhul ja kui tulumaksukviitung pole tähtis, võib annetusi teha otse Toronto Eesti Ühispanga avatud arvele nr. 10839018.


















 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus