Juunikuus külastasid Torontot Tallinna Lastehaigla Toetusfondi juhataja Inna Kramer ja haigla ülemõde Tiia Muts, keda seob paljude Toronto eestlastega aastatepikkune side — nimelt leidub siin rohkesti häid inimesi, kes on oma südameasjaks võtnud lastehaigla toetamise. Inna ja Tiia soovisid avaldada suurt tänu kõigile neile lahketele andjatele, samuti tutvustada meie lugejatele nii lastehaiglat kui toetusfondi lähemalt. Meie teine kohtumine leidis aset nädalapäevad hiljem Tallinnas, kus äsja Kanadast tagasi saabunud daamid kutsusid ajakirjaniku haiglasse külla, tutvustades osakondi ja igapäevatööd. Nendest kahest kokkusaamisest sündis alljärgnev artikkel, mille avaldame kahes järgnevas ajalehes.

Toetusfond asutati 20. jaanuaril 1993, seega tähistati tänavu 15. aastapäeva, mille puhul otsustati korraldada konverents nimega „Heategu tulevikku“. Vaadati mitte niivõrd tagasi kui just ettepoole — mida tuleb teha edaspidi ja kuhu heategevaid annetusi suunata. Sama pealkirjaga anti välja ka ajaleht, mis kõneles nii fondist kui haiglast tervikuna.

Fondi tegevus on 15 aastaga mõnevõrra muutunud — nimelt tuli tegevuse algaastatel lisaks aparatuuri muretsemisele teha annetuste toel ka remonti. Näiteks asendati aknaid, uuendati osakondi jm. Tänapäeval on maja täielikult — keldrist katuseni — remonditud; haigla suudab remonditöid ise läbi viia, kuna linna ja riigi abi on suurenenud. Fond tegeleb peamiselt aparatuuri muretsemisega. Inna Kramer toob välja võrdluse Toronto Lastehaiglaga, millega tal on tööalased kokkupuuted ja suhtlemine: seal läheb annetustest aparatuuri peale umbes 7%, Tallinnas aga üle 50%. Torontos läheb annetustest suurem osa koolituste ja teadustöö finantseerimisele, mis Tallinnas on olnud siiani tagasihoidlikum, kuid edaspidi tahetakse samuti annetussummasid senisest enam koolitusele suunata.

Samas vajab väljavahetamist ka aparatuur — tänapäeval jääb ellu järjest rohkem vastsündinuid, kelle sünnikaal on isegi alla kilogrammi. Neist igaüks vajab kuvöösi, kus nad saavad kosuda, ja on juhtunud, et neid vajab korraga 4—5 last. Enneaegseks loetakse enne 30. rasedusnädalat sündinud beebisid ja kõige väiksema sünnikaaluga ellujäänud imik kaalus 450 grammi.

Tallinna Lastehaigla Toetusfondi patrooniks on proua Evelin Ilves, kellega on kestnud tihe koostöö juba aastaid. Enne teda oli patrooniks Mikk Mikiver.

Toetusfondi uuemate plaanide hulgas on kaasaaitamine haigusi ennetavale tegevusele. Näiteks hakatakse toetama dr. Liis Toome algatatud projekti, kus paljude aastate jooksul võrreldakse samal päeval sündinud enneaegsete ja ajaliste, samast soost laste tervist. Näiteks millal õpivad nad roomama, käima, rääkima jm. Projekti läbi tahetakse vaadelda, kas enneaegsus mõjutab ka laste hilisemat arengut või mitte.

Annetused toetusfondile tulevad umbes 50% ulatuses eraisikutelt, teise poole moodustavad firmade toetused ja sissetulekud projektide läbi, aga ka investeeringute intressid. Eraisikute hulgas on suur osakaal väliseestlastel, väga oluline on Kanada eestlaste roll — Inna Krameri arvutuste järgi on nendepoolseid annetusi olnud viimase 10 aasta jooksul ühtekokku 9 miljoni krooni suuruses. Palju toetusi on tulnud ka Rootsist, Ameerika Ühendriikidest, Brasiiliast.

Fondi 15 tegutsemisaasta jooksul on tehtud annetusi kokku umbes 40 miljoni krooni eest, millest ligi ¼ on Kanadast. Sidemed Kanada eestlastega said alguse 1999. aastal, kui Torontos elavad Inna ja Aadu Randpalu külastasid Tallinna Lastehaiglat ja tegid esimese annetuse. Tagasi Torontos, rääkisid nad haigla külastusest ka oma sõpradele, millele järgnes palju teisi toetajaid Kanadast. Toetusfondil on head sidemed ka Eesti Abistamiskomiteega Kanadas, kes on neid palju aidanud. Tihe side on EAK esindajate Lea Kõivu ja Hilja Kuutmaga.

Suuri annetusi lastehaiglale on teinud endine torontolane, praegu Tallinnas elav Hilma Benita Aarma, kes aastaid tagasi ise haiglasse tuli ja uuris, kuidas saaks aidata. Nüüd on ta pidev toetaja.

Lastehaigla peale on mõeldud ka pärandusi tehes. Haiglal on palju ka anonüümseid annetusi — näiteks müüs üks Kanada proua oma maja ja annetas saadud raha lastehaiglale, soovimata oma nime mainida. Ja alati pole annetajate näol sugugi tegu lastetute inimestega.

Lisaks väliseestlastele leidub ka lahkeid kodueestlasi, kes teevad suuri annetusi — keegi, kes oma nime avaldada ei soovi, annetab igal aastal üle 100.000 krooni. Ka toetavad paljud Eesti firmad.

Aga lisaks annetuste ootamisele teeb fond palju ka ise ära — sagedased on meediakampaaniad, kus kutsutakse üles annetama telefoni teel. Korraldatakse otsepostitusi, tulukontserte, perepäevi lastele, jõulukaartide müüke…

Tõusuteel on ka kodueestlaste annetused. Kui veel 10 aastat tagasi pidasid paljud annetuste küsimist kerjamiseks, siis nüüd on aru saadud, et see on loomulik ja nii käib ka mujal maailmas.

Leidub inimesi, kes annetavad korraga suure summa kui neid, kes annetavad natuke igal aastal, kirjutades juurde mõne armsa sõnumi. Üks vanem proua annetab regulaarselt iga kuu väikese summa. Summa suurus polegi oluline; tähtis on see, et see tuleb südamest ja siirast soovist aidata! Kui näiteks 10 inimest annetavad iga kuu 25 krooni, annab see kokku juba märkimisväärse raha. Kenasti tuleb sisse ka jõulukaartide müügist, mida lastehaigla saab lasta tasuta trükkida ja mida siis firmad jõulude eel ostavad.

Möödunud aastal TEA Kirjastuse välja antud Laste Terviseentsüklopeedia müügist sai fond samuti teatud summa.

Samuti sai fond eelmisel aastal Aadu Luukase I missioonipreemia, millega kaasnes miljon krooni. Enam kui 30 kandidaadi hulgast otsustati tunnustada just lastehaigla toetusfondi tööd.

Igal aastal korraldatakse Eesti Televisioonis saade Jõulutunnel, kus kogutakse Tallinna ja Tartu lastehaiglate heaks annetusi. Tegemist on terve päeva kestva saatega, kus aeg-ajalt tehakse otselülitusi ja inimesed saavad telefoni teel annetusi teha. Niimoodi koguneb ühe päevaga korralik summa.

Töö on paljuski sesoonne — eriti just jõulude aeg on perioodiks, kus paljud inimesed heategevuse peale mõtlevad.

Millele siis annetused suunatakse? Haigla juhtkond annab enamasti teada, mida on tarvis muretseda, ja nii otsustataksegi konkreetselt, mida on lähiaegadel vaja.

Selle aasta suurprojektiks on operatsioonilaud, mille tarvis rahakorjamisega tehti algust 2007.a. Jõulutunneli aegu. Sealt kogunes 1 miljon krooni, aga laua maksumuseks on 1,5 miljonit. Tegemist on väga erakordse operatsioonilauaga, millel tehakse traumatoloogilisi ja ortopeedilisi operatsioone. Laud on röntgenikiirtele läbitav ja seda saab sättida väga erinevatesse asenditesse. Selle materjal on nii hea, et ei lase tekkida lamatistel — niisugused operatsioonid kestavad sageli 10 tundi. Laud on juba tellitud ja sügiseks saadakse kätte.

Eesti Abistamiskomitee Kanadas ja Kanada eestlaste abiga osteti neuromonitor, mille abil saab operatsiooni ajal kindlaks määrata, et närvid viga ei ole saanud.

Eelmise aasta suurprojekt oli ülimalt kaasaegne reanimobiil, mille üle haigla tõeliselt uhkust tunneb. Selleks alustati raha kogumist 2006.a. Jõulutunneli kaudu, samuti on aidanud mitme maa annetajad; haigla eelmise reanimobiili (muretseti 2001.a.) maksumusest tuli pool Alfons ja Julia Pajuste pärandusest Kanadast.

(järgneb)

Märkmed: