Tallinn, mu Tallinn
Eestlased Soomes | 02 May 2013  | EWR OnlineEWR
Tarmo Multanen H-ki.



Kui mõnest paigast pikka aega eemal olla, hakkavad mälestused sellest paigast tahes-tahtmata tuhmuma. Kindlasti on alles kõige eredamad kuid üldpilt ähmastub. Selline on ka minu suhe Tallinnaga. Endise tallinlasena kuid nüüd korra-kaks aastas Eestisse sattununa teen aina üllatuslikke avastusi. Mõningaid tahan siin ka Teiega jagada.

Käisin eile Tallinnas. Lihtsalt pidin ühe inimesega kokku saama ja oligi tuju ennast natukene tuulutada. Ja mis see 2,5 tundi laevasõittu siis ära ei ole? A-terminal võttis meid vastu nagu iga suvaline muu sadam läänemaailmas, natukene laevu, natuke müra-kära, varakevadist tolmu aga üldiselt ilus, üpris puhas ja klantsitud. Mõned minutid jalutuskäikku ja Rannaväravate vahelt algab imeline maailm. Muinasjutulised keskaegsed majad, kitsad romantilistesse saladustesse suunduvad kõrvaltänavad, kallid autod parkitud kivisillutistele. Kvartalite kauppa kutsuvad trahtreid, restorane, pubisid koos kaunite tänavaäärsete terrassidega. Kõige selle toreduse vahel liikumas ilusad inimesed ilusates euroopalikes väljapeetud riietustes.

Peatudes vaateakende ees ja uurides restoranide ahvatlevaid hinnakirju, tuleb tõdeda, et ei midagi vapustavat. Täielikult põhjamaine hinnastu, pippuripihvi (see soomlaste rahvusroog) on ehk paar eurot kallim kui Helsingis ja Tommy Hilfigeri 250€ maksev naiste bleiser just eriti ostma ei innusta, kuid pole häda, üldist tänavapilti ja autoparkki vaadates ei teki kahtlustki, et selle maa rahvas tahab ja oskabki nautida kõikke seda toredust, mis teda ümbritseb.
Just selline esma(ainu)mulje avaneb nendele tuhandetele ja tuhandetele kruiisireisijatele, kes kaunist Tallinnat iga aasta väisavad. Kes tulevad Ameerikast ja Aasiast, Tokiost ja Manhattanilt, peatuvad siin kolm tundi, vaatavad Toompea platvormilt kaunist vanalinna, limpsivad jäätist, ohkavad kõige selle ilu üle ja seilavad õhtupäikese säras siit ära vastu uutele põnevatele seiklustele.

Seda Eestit müüvad maailmale ka Ansip, Paet ja Co. Seda Eestit hakkab homme Kanadale müüma Toomas H. Ilves. Sest nemad ju sellises Eestis elavadki.
Sellest Eestist mõned kilomeetrid eemal elab Katrin. Või Mart. Katrin on Rimis (või Citymarketis) kassapidaja. Mart on väikefirmas keevitaja. Tööd on, pole kurta. Mõlemal jääb päevapalgaks peale maksude maharvestamist 8-10 eurot. Katrin ja Mart vanalinnas pippuripihvi söömas ei käi. Katrinile Tommy Hilfigeri bleiser küll meeldib ja Katrin peabki salamahti arvestust, et mitu aastat ta peaks raha kõrvale panema, et selline bleiser soetada. Ja see teeb Katrini kurvaks. Mõnikord koguni nii kurvaks, et ta valab oma meelepaha välja Delfi või Postimehe kommentaariumis.

Vahetevahel on nii, et selliseid kurbust ja viha täis kommentaare on nii palju, et uudis ületab ka läänemaailma ajakirjanduse läve. Loeb seda Tokio koduperenaine või Manhattani ärimees ja muigab omaette: Mida kuradit kommunistlikku propagandat nad siin avaldavad? Ma ju käisin eelmine suvi seal......

T. M. Espoost, Soomest

 
Eestlased Soomes