Tallinn ei taha Niguliste kontserdisaali omanikule tagasi anda Eesti Kirik
Eesti kirikud 27 Aug 2008  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Algselt ilmunud: 22.08 Kalev.ee

Tallinna linnavolikogu otsustas eilsel istungil teha Vabariigi valitsusele ettepanek Niguliste tänav 3 asuva Niguliste muuseumi-kontserdisaali tagastamata jätmiseks.

Linnavolikogu otsusega tehakse valitsusele ettepanek jätta tagastamata Niguliste muuseum-kontserdisaal, Neitsitorn, Tallitorn ning Lühikese Jala väravatorn ja hoone. Samasuguse seisukoha on kõigi nende objektide suhtes võtnud ka kultuuriministeerium juba 2001. aastal, kuid vabariigi valitsus ei ole vastavat otsust veel teinud, meenutas abilinnapea Kaia Jäppinen.

“Niguliste muuseum-kontserdisaal on vabariigile ja Tallinna linnale oluline kultuuriobjekt ning omandireformi aluste seaduse sätetele vastavalt on võimalik see vara seetõttu tagastamata jätta,” põhjendas Jäppinen. Samasugust seisukohta on ta sõnul väljendanud ka praegune kultuuriminister.

Ka linnavolikogu esimehe Toomas Vitsuti sõnul on linnavõim huvitatud sellest, et nii Niguliste kui ka kogu Taani kuninga aiana tuntud endine kinnistu jääks avalikku kasutusse. ”Eraisikule tagastamine piiraks kindlasti meie linna elanike ja külaliste võimalust neid arhitektuuri- ja ajalooväärtusi nautida,” on Vitsut kindel. ”Seetõttu tegi volikogu õige sammu, kui otsustas taotleda valitsuselt kõnealuse vara tagastamata jätmist.”

EELK: oleme valmis igasuguseks koostööks

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistooriumi (EELK) kantsleri Urmas Viilma sõnul on avalikkusele püütud jätta muljet, et saades kiriku tagasi, tahab EELK, et Eesti Kunstimuuseum, mis hoonet praegu haldab, lõpetaks oma tegevuse Niguliste kirikus. “EELK on korduvalt kinnitanud, et kõik tegevused saab koostöölepingutega paika panna. Keegi praegust tegevust lõpetada või kedagi välja ajada ei taha.”

“Me oleme deklareerinud seda, et tahame tagasi kirikut ja hakata seda kirikuna kasutama, kuid see ei tähenda, et muuseumi või kontserditegevus peaks sealt välja minema,” selgitas Viilma, kelle väitel on neil olemas ka väga hea kogemus – terve aja, mil Jaani kirik remondis oli, kasutas Jaani kogudus Niguliste kirikut jumalateenistuste pidamiseks. Kõik toimis Viilma sõnul probleemideta ja paralleelselt.

Kuna hoonet haldab praegu Eesti Kunstimuuseum, mis allub kultuuriministeeriumile, siis ei saa linnavalitsus ministeeriumi vara tagastada, seetõttu peab otsuse tegema valitsus,” selgitas Viilma. EELK seisukoht, mis esitati ka Tallinna linnavolikogule on, et nii nagu kõik teised õigusvastaselt võõrandatud varad, nii ka Niguliste kirik koos kogu sisustusega, mis omal ajal kirikule kuulus, meile ka tagastatakse - EELK on Niguliste kiriku õigusjärgne omanik. “Kui teised Nõukogude võimu poolt võõrandatud kirikuhooned koos sisustuse ja varaga on praeguseks tagastatud, siis ongi jäänud arusaamatuks, miks Niguliste kirikut ei ole tagastatud,” sõnas Viilma. Tema sõnul võeti kirik ära pommitamise eel, mitte ei võõrandatud varemeid.

Kuuskemaa: ülalpidamine läheks raskeks

Kunstiajaloolane ja Eesti Kunstimuuseumi kuraator Jüri Kuuskemaa, kes Niguliste kirikuga 14 aastat tihedalt kokku on puutunud, ütles et EELK jaoks on tegemist põhimõttelise küsimusega. EELK kogudustesse kuulus ülemöödunud aastase seisuga 152 000 inimest, kellest liikmemaksu maksis alla 40 000 inimese. Selle raha eest ei saa Kuuskemaa arvates isegi Konsistooriumi ennast üleval pidada. “Minu arvates võiks EELK õnnelik olla, et riik on võtnud enda kanda mitte ainult selle hoone taastamise ja restaureerimise vaid ka ülalpidamise,” rääkis kunstiajaloolane. Tema sõnul ei ole muuseumi hoiak sugugi kirikuvaenulik ning jumalateenistuste pidamiseks on tema kinnitusel alati luba antud. “Meie oleme arvamusel, et muuseumi prioriteedi all on Niguliste kirik paremini hoitud ja hooldatud,” oli Kuuskemaa veendunud.

Üleandmisel peaks EELK ise maksma kõiki kulusid ning see võiks Kuuskemaa arvates käia neile üle jõu. “Näiteks need Niguliste kirikuga seotud hooned, mis EELK on tagasi saanud müüdi kohe maha.” Teine aspekt Kuuskemaa sõnul on ruumipuudus, kuid kirikute koguduste seisukohalt ka see puudub, mistõttu leiab ajaloolane praeguse olukorra igati parima olevat. “Ma tahaksin loota, et kümnekonna aasta pärast on EELK tänulik, et neile Nigulistet ei tagastatud,” rõhutas end Niguliste kiriku ilmalikuks preestriks nimetanud ajaloolane

Urmas Viilma oli veendunud, et Tallinna kesklinnas asuva kiriku majandamine neile probleemiks ei oleks. EELK majandada on ligi 200 kirikuhoonet üle Eesti. Viilma sõnul ei ole Eesti kunstimuuseum antud suhtes teine pool, mistõttu pole kirikul neile midagi ette heita. Probleemiks on see, et omandi tagastamist pole alustatud, hoolimata sellest, et EELK juba aastaid tagasi subjektiks tunnistati. “Selles küsimuses pole ikka veel selgust, olgu see otsus milline tahes,” väljendas EELK kantsler nördimust.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus