Taktikalised mängud
Eestlased Eestis 28 Jul 2006  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Eesti presidendivalimisteni on jäänud vaid üks suvine kuu. Erakondade juhtivatel poliitikutel pole puhkuseks eriti aega, sest sihid tahavad seadmist.

26. juulil kohtusid Keskerakonna ja Rahvaliidu esindajad viimase ettepanekul Tallinnas Karl Friedrichi restorani „sakstekambris“, et arutada ühist taktikat presidendivalimisteks.

Kohtumisel jõuti üksmeelele, et Eesti vajab tasakaalukat ja riigi ühtlast arengut toetavat riigipead.

„Toetus Rüütlile ja tema tööle on viimase viie aasta jooksul olnud kõrgem kui ühegi teise poliitiku puhul ja sellest ei saa niisama mööda vaadata,“ ütles Rahvaliidu esimees Villu Reiljan ajakirjanikele. Tema sõnul on praegu oluline kokku leppida, kes oleks Eestile parim president, mitte aga raisata aega ja lehepinda aruteludele, kes mingil juhul president olla ei tohiks.

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar rõhutas, et mõlema erakonna esindajad leidsid kohtumisel „palju ühiseid mõtteid”, kuid kinnitas, et partei ei ole langetanud otsust, keda toetada presidendivalimistel.

Keskerakond ja Rahvaliit leppisid kokku, et kohtuvad uuesti 1. augustil.

Kolumnist Enn Soosaar vaeb presidendivalimiste eelset seisu 24. juuli Postimehes ilmunud artiklis „Enne presidendiralli lõpuspurte”.

Ta püüab oletada, millega võiksid erakonnad üht või teist presidendikandidaati toetades kaubelda ja ennustab, et presidendivalimiste tulemus avaldab märgatavat mõju ka järgmisele koalitsioonile.

Praegu on kandidaate kolm: Ene Ergma, Toomas Hendrik Ilves ja Arnold Rüütel.

Kas Ergma või Ilves kandideerib nelja või viie erakonna ühiskandidaadina Toompeal. Kui riigikogu ei suuda presidenti valida, on nii Ilves kui ka Rüütel lubanud osaleda valimiskogu voorudes.

Keskerakonna poolt pakutud ühiskandidaadid langesid teatavasti esimestes sõelumisvoorudes välja. Soosaar nendib, et keegi ei tea praegu, keda võimalikest variantidest peab Savisaar kõige vastuvõetavamaks, aga ei teata ka seda, mis on riigipeaks saamise poliitiline hind.

„Mida võiks Keskerakond loota oma toetuse eest? Loomulikult seda, et Eesti saaks võimalikest parima presidendi. Aga kas midagi ka pealekauba?”

Et Eesti on parlamentaarne vabariik, ei saa riigipea määrata kedagi tänutäheks peaministriks, riigikohtu esimeheks, õiguskantsleriks jne. Selle üle otsustab ikkagi riigikogu.

Hilissuviste presidendivalimiste ja hilistalviste riigikogu valimiste vahele jääb pool aastat. See, kuidas erakonnad jõuavad või ei jõua presidendi küsimuses kokkuleppele, kes keda ja mis tingimustel toetab või ei toeta, avaldab märgatavat mõju nii kohtade jagunemisele XI riigikogus kui ka võimalusele kuuluda järgmisse valitsuskoalitsiooni.

Palju on neid, kes tahaksid Rüütli jätkamist, aga veel rohkem neid, kes eelistaksid uut nägu, kirjutab Soosaar. Kas president suudetakse ühiste jõupingutuste tulemusena valida augustis või nihkub spurt septembrisse, seda ei oska täna keegi ennustada.

(Eesti ajakirjanduses ilmunu põhjal EE)


 
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus