See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/tahtpaevi-eesti-skautluses/article16440
Tähtpäevi Eesti skautluses
25 May 2007 skm. Jaan Lepp
Skautlust 100, Eesti skautlust 95 ja välis-Eesti skautlust 60

 - pics/2007/16440_1_t.jpg

Tänavu tähistavad kogu maailma skaudid 100. ja eesti skaudid oma 95. tegevusaastat. Kolonel Baden Powelli poolt Inglismaal algatatud noorteliikumisest ja esimesest skautlaagrist Brownsea saarel on kasvanud kogu maailma hõlmav noorteorganisatsioon 28-miljonilise liikmeskonnaga. See on olnud pidev kasv, kuid samas ka järjekindel tegevuse kohandamine oma keskkonnaga.

Skautluse suurjuubeli tähistamiseks toimub Inglismaal Jamboree – ülemaailmne skautlaager, kuhu oodatakse 20.000 osavõtjat. Tung laagris osalemiseks ja selle külastamisteks on suur ning selletõttu on nii osavõtt kui külastused piiratud. Esimest korda saab Jamboreed külastada ainult varem lunastatud külastuskaardiga, milliseid antakse välja piiratud arvul.

Tänavu tähistab ka eesti skautlus oma 95. aastapäeva. Esimene skautüksus alustas tegevust Pärnus 1912. a. Eesti skautluse isaks on Anton Õunapuu, kes juba 1911. a kirjutas ajalehes skautlusest. Vabadussõja alguses oli Anton Õunapuu üheks Kalevlaste Maleva organiseerijaks ja juhiks ning paljud skautjuhid ja skaudid liitusid selle üksusega – kokku osales Vabadussõjas 50 skauti, kellest langes üheksa. Anton Õunapuu sai sõjas surma Petserimaal 2. aprillil 1919.
Skautlus sai uut hoogu peale Eesti iseseisvumist ning 1920. a võttis 10-liikmeline esindus osa esimesest Inglismaal toimunud Jamboreest. Sellele järgnenud konverentsil loodi skautide ülemaailmne organisatsioon, mille asutajaliikmeteks olid eesti skaudid.

Skautlus hoogustus Eestis 1930-ndatel aastatel, ning enne selle organisatsiooni vägivaldset sulgemist kommunistide poolt oli Eesti Skautide Maleva ridades ligi 6000 skauti.

Eesti skaudid taasorganiseerusid põgenikena Rootsis oktoobris 1944 ja Saksamaal mais 1945. Huvitav on märkida, et Saksamaal taasorganiseerunud eesti skautlust juhtisid viimane Eestis tegutsenud peaskaut skm. N. Kann ja peastaabi liige skm. Herbert Michelson. Tänu ennesõjaaegsetele suhetele taastunnustati Eesti Skautide Malevat 1946. a ning Eesti esindus osales 1947. a. Jamboreel Prantsusmaal. Kahjuks tühistas aga peale Jamboreed toimunud skautide maailmakonverents Eesti Skautide Maleva ja teiste põgenike tunnustamise. Seega tähistame tänavu 60 aasta möödumist ajast, mil kaotasime välis-Eesti skautluse tunnustamise Maailmaorganisatsiooni poolt.

Taasorganiseerumisel kanti alguses nime Eesti Skaudid Paguluses, mis hiljem muudeti Eesti Skautide Liiduks.

Skautide maailmaorganisatsioon on tunnustanud Eesti skautlust.
Skautluse juubelit tähistati Eesti Skautide Ühingu korraldusel Tallinnas skautliku konverentsiga. Ettekannete osas oli ülevaateid nii skautlikest kasvatusmeetoditest, skautluse ajaloost kui välis-Eesti skautlusest. Tänapäevaks on Eestis kõik skaudid liitunud Eesti Skautide Ühinguga, moodustades umbes 1000-liikmelise maleva. Väljaspool Eestit tegutsevad veel umbes 420 eesti skauti Kanadas, USA-s ja Rootsis.

Nagu varem ajalehes teatatud, andis Eesti Post nende juubelite (100. ja 95.) tähistamiseks välja eri eesti skaudi margi. See oli meeldiv samm, mis kindlasti tõstab nii 28,000.000 skaudi kui margikogujate perede huvi Eesti vastu.



Foto: Eesti skaudid 1947.a Prantsumaal Moisson’i Jamboreel.
Märkmed: