Vaba Eesti Sõna
Tähelepanekuid aasta lõpul
Eestlased USAs 30 Dec 2011  Vaba Eesti Sõna
    Trüki   E-post   FB     
Vello Helk

Venemaa välisministeerium paigutas novembris oma veebilehele dokumendi Teise maailmasõja eelse ja algusaja sündmuste kirjeldusega, mis väidab, et 1940. aastal tulid Eestis ja teistes Balti riikides va-limiste tulemusel võimule „Nõukogude Liidule lojaalsed jõud“ (Postimees 30.11.2011).

Kõige huvitavam sel puhul on Erkki Bahovski sõnul tõdemine, et laiad rahvahulgad pooldasid 1940. aastal Nõukogude Liiduga ühinemist. „Miks siis, kallid sõbrad Vene välisministeeriumis, tervitasid eestlased Saksa vägesid 1941. aastal kui vabastajaid ja miks 1944. aastal nägid nad Punaarmees suuremat vaenlast kui Wehrmachtis,“ küsis Bahovski (Postimees 01.12.2011).

Selles pole tegelikult midagi uut, sest see on kogu aeg olnud N. Liidu mantlipärija Vene Föderatsiooni pärandi osa. On ka vahetevahel Balti riikide poolt reageeritud, aga kahjuks mitte ühisavaldusega. Ka see-kord protesteeris avalikult ainult Leedu, Eesti ei pidanud seda vajalikuks. Sel kombel saab Venemaa, nagu ennem N. Liit, jätkata Balti riikide survestamist ükshaaval. Detsembri algul kohtusid Balti riikide ja Poola presidendid Vihulas, sõbralikult, sõnarikkalt ja proklamaatiliselt, pühendades rohkem tähelepanu teistele probleemidele.

Viimati avalikustatud 2011. aasta rahvusvahelise korruptsioonitajumise indeksi tulemus 6,4 palli paigutab Eesti riikide pingereas 29. kohale. Rahvusvahelise korruptsiooni tajumise indeksis jagas Eesti naabritest Soome koos Taaniga teist kohta, Leedu oli 50, Läti 61 ja Venemaa 124.

Sellega langes Eesti kolm kohta, mida püüti seletada (Postimees 01.12.2011). Ühingu Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Asso Prii leidis, et põhiline takistus Eesti edasiliikumiseks korruptsioonivastases võitluses peitub seadusandja soovimatuses tegelda poliitikuid endid vahetult puudutavate valdkondade korrastamisega. Tema sõnul kerkib aeg-ajalt esile olukordi, kus tekib küsimus, kas riigikogu saadik on käitunud korrektselt või mitte. Ta soovitas saadikutel koostada käitumisjuhend, kus oleks määratud n-ö lubatud mõjutamise piirid ja olemas ka näpunäited, kuidas käituda võimalikke huvide konflikte sisalduvates olukordades.

Kuigi võrreldes naabrite Läti ja Venemaaga on Eesti selles edetabelis kõrgel kohal, on ta Põhjamaadest kaugel maas. „Kõige olulisem vahe Põhjamaadega on ühiskonna eetilise suhtumise erinevus. Seda, mida meie ühiskonnas tolereeritakse, seal kindlasti ei tehta,“ selgitas Prii. Tema ühingu hinnangul on Eesti paigalseisu üheks põhjuseks asjaolu, et riigi korruptsioonivastase tegevuse fookuseks on nn väike korruptsioon, kuid nõrgaks on jäänud poliitiline huvi tegeleda kõrgema taseme korruptsiooni vältimise ning üldise korruptsioonialase ennetusega. Kevadine altkäemaksu skandaal sundis Euroopa Parlamenti muutma senist korda ja nüüd tuleb saadikutel üles lugeda kogu oma teenistus, ka on neil keelatud vastu võtta 150 eurost kalleimaid kingitusi.

Seda mõjutab eelmises artiklis kirjeldatud ebameeldiv jõulukink: IRLi poliitikute ümber keerlev vene ärimeestele Eesti elamislubade vahendamise skandaal. Osalejad eitavad seaduse rikkumist, kommentaarid on enamasti emotsionaalsed, kuna on tegemist vene ärimeestega. Põhimõt-teliselt on välisraha sissetoomine kasulik, aga kuna see tuleb riigist, kes okupeeris Eestit pool sajandit ja kes on korruptsioonitajumise edetabelis Eestist kaugel taga, on kahtlused ja nördimus mõistetavad ning kahjustavad tugevalt nimeliselt isamaalise partei mainet. On ka võimalik, et just see on olnud venepoolne eesmärk: ära kasutada võimuparteilasi, kelle rahaahnus on pimestanud ettevaatuse. Viimati avastatud altkäemaksu skandaal Kapos ei tõsta kindlasti Eesti asendit selles tabelis.

Mõned Eesti tegelased ja ka poliitikud pendeldavad Eesti ja Peterburi vahet. Keskerakonda kuuluv Ksenia Kostina valiti 2005. aastal Tallinna linnavolikokku. 2008. aasta septembris peatas ta oma mandaadi seoses üleminekuga tööle Peterburi otse-investeeringute agentuuri, kus ta peatselt sai peadirektori asetäitjaks. Praegu töötab ta Peterburis võimuorganeid teenindava PR-firma Umnõi Gorod (Tark Linn) loovdirektorina. Ta ei välista võimalikku naasmist Eesti poliitikasse (Delfi 15.10.2011). Vahepeal on ta hoolega katsunud eemaldada eesti aktsenti (Delfi 28.12.2008).

Tallinna linnavolikogu liige 2009. aastast Max Kaur (1999. aastani Maksim Jermakov) sai 1. detsembrist 2011 Peterburi linnavalitsuse liikme Terenti Meštšerjakovi nõunikuks kaasaegse omavalitsuse arendamise küsimustes. Ta teatas ise meediale, et jätkab oma tegevust Tallinna linnavolikogus korra-kaitsekomisjoni esimehena ning Sihtasutuse Tallinna Arengu- ja Koolituskeskuse nõukogu liikmena (Postimees 30.11.). Ta võrdleb end Köleri ja teiste eestlastega, kes töötasid Peterburis tsaariajal. Kas ta arvab, et Moskva moodne tsaar Vladimir valitseb ka Eesti, vähemalt Tallinna üle? Kas on neil Peterburis töötajatel seadusevastaselt topeltkodakondsus?
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus