Ligi kolm aastat tagasi, 29. seprtembril 2005 ilmus nädalalehes Eesti Ekspress Krister Kivi pikem kirjutis „Ameerika muinasjutt“, milles on juttu eesti päritolu profijalgpallurist Mihkel (Michael) Roosist.
Teadaolevalt pole ükski eestlane saavutanud Ühendriikides edu kiiremini kui 2005. a. kevadel NFL-i profiliigasse pääsenud, tollal vaid 23-aastane Michael Roos.
Meenutades ja iseloomustades oma elu just taasiseseisvunud Eestis 1992. a. ütles Roos ajalehtedele The Dallas Morning News ja Seattle Post antud intervjuudes: „Olime väga vaesed ja tõenäoliselt poleks me Eestis suutnud ellu jääda (to survive).“
Rooside pere elas Taeblas 1983–1992. Mihkel käis koos oma venna Marteni ja õe Mareniga kohalikus koolis. Tema spordihuvi ilmnes varakult ja ta alustas korvpallitreeninguid juba algklassides. Mihkli ema rügas kahel kohal – lisaks tööle hotellis ka viiuliõpetajana –, ent perel oli sellest hoolimata raske ots otsaga kokku tulla.
Siis muutus aga kõik – tänu Vancouveris (USA) elavatele sugulastele emigreerus pere Ameerikasse. Mindi neljakesi: ema Mae, tütar Maren (8) ning pojad Marten (11) ja Mihkel (10).
Kui suurem osa Ameerika poisse unistab jalgpallurikarjäärist juba lapsest saadik ja teeb selle nimel suuri pingutusi, siis Mihkel (tollal juba Michael) polnud keskkooli mineku ajaks pikerguse palliga kordagi tegemist teinud, ehkki Mountain View keskkooli treener püüdis teda selles veenda. Keskkooli eelviimasel aastal andis nooruk treener Mike Woodwardi pealekäimisele lõpuks järele.
Roosi tõus Ameerika lootustandvaimate jalgpallurite hulka oli tõeline tähelend. Juba esimestel kuudel pärast keskkoolimeeskonnaga liitumist tärkas mitmetel Loode-USA jalgpallitreeneritel huvi tema vastu. Ida-Washingtoni Ülikooli meeskonda juhtiv Paul Wulff oli Roosil silma peal hoidnud juba pikemat aega. Tema ettepanek – Michael saab tasuta kolledzhisse, kui ta Easterni meeskonda mängima tuleb – võeti ka tänuga vastu.
Suur ja atleetlik Roos pole ajakirjaniku sõnul küll mingi „lihvitud teemant“, kuid vigadest hoolimata on tema areng olnud muljetavaldav ja kiire.
Kui oma naise peksmises süüdistatuna sai
Tennessee Titans’i meeskonna mängija Brad Hopkins NFL-ilt mängukeelu, päris USA pressis kollanokaks (
rookie) nimetatud Michael Roos tema koha.
Krister Kivi, kes külastas Michael Roosi Titans’i meeskonna riietusruumis, ei märganud küll, et noormehes midagi kollanokalikku oleks. „Võimalik, et põhjuseks on hiigaslik kasv, paljanev pea või kahekordne bakalaureusekraad majanduse ja rahanduse alal, kuid Roos mõjub oma aastatest vanemana, üliasjalikuna – koguni tõredana. “
Järgnenud intervjuust selgub, et kahe riigi (Eesti ja USA) kodakondsusega Michaelil on pikkust 6 jalga 6 tolli ja kaalu 320 naela – tõeline hiiglane!
Edasi läks jutt jalgpallile. Michael selgitas, et tema kui
offensive tackle´i ülesandeks on meeskonnas koos nelja
offensive lineman’iga kaitsta
quarterback’i ja teha auke vastase kaitsesse.
„Kui ohtlikuks spordialaks ameerika jalgpalli lugeda võib?“ uuris ajakirjanik. „Päris ohtlikuks, sest igal nädalal püüab su vastas olev mängija sind „ära tappa“. Mitte päris otseselt, aga ta püüab sulle otsa tormata nii kõvasti kui saab ja sina üritad sama. Shanss luid murda on päris suur.“ Selgub aga, et noor sportlane pole kordagi tõsiselt vigastada saanud.
Matshiks valmistumise rutiin sisaldab vastasmeeskonna mängust tehtud videode vaatamist, millele järgneb paar tundi mängu platsil.
Küsimusele: „Kui raske oli Sulle Eestist lahkumine – tahtsid Sa üldse kolida Ameerikasse?“ vastas Michael: „Me olime väikesed ja muidugi me ei tahtnud minna ja oma sõpru maha jätta, aga samal ajal oli selge, et ema võtab meid kaasa ja tema teadis paremini, mis meile hea on. Muidugi oli see hirmutav – mitte tunda kedagi seal, kuhu me lähme ja mitte osata keelt.“ Kodus kõneldi algul eesti keelt, aga juba aasta pärast mindi üle inglise keelele. Nüüd räägib Michael veel väga vähe eesti keelt.
Ajakirjanik sai ka teada, et Michael kavatseb Eestit külastada, et seal ringi vaadata ja näha, mis on muutunud. Olles vahepeal abiellunud, külastaski ta möödunud suvel puhkuse ajal koos abikaasa Katherinega Eestit.
Vastates seal Postimehe ajakirjaniku Andres Kalviku küsimusele ütles noormees, et tema ülesanne – olla ründe liinimängija, eeldab oma ego allasurumist, mis muidugi kõigile sporditähtedele ei sobi. „Aga mulle meeldib varju jääda, saan elada rahulikku tavainimese elu,“ jätkab ta. „Mind ei tülitata linnas, kuid meie tähtmängijad ei saa end tänaval näidatagi – kohe on rahvas ümber.
Vastukaaluks saavad staarid kuulsust ja raha, kuid mina olen rahul sellega, mis mul on. Ma ei vahetaks rahulikku elu miljonite vastu.“
Tänavu 30. aprillil teatas Eesti Päevaleht, et Michael Roos sõlmis ameerika jalgpalli profiliiga NFL võistkonnaga
Tennessee Titans kuueks aastaks 43 miljoni dollarilise lepingu, mis teeb nüüd juba 25-aastasest Roosist läbi aegade suurima sissetulekuga eestlasest sportlase. NFL-i palgatabelis tõusis noormees selle sissetulekuga staaride seas kolmandale kohale.
Eesti Ekspress kirjutas sel nädalal, et hiljuti külastasid Michael Roosi Tennessees 17 lastekodulast Eestist. Ürituse korraldas pastor Peter van Eys Calvary Ühendatud Metodisti Kirikust, kes viibis eelmisel aastal Eestis.
Eesti orbudega kokkusaamine jättis noormehele unustamatu mulje. Eriti nautis ta laste laulu. „Laul oli eesti keeles ja ma ei saanud sellest aru. Kuid see kõlas hästi,“ rääkis Roos uudisteportaalile Tennessean.com.
(Eesti ajakirjanduses ilmunu põhjal EE) 
