Taasiseseisvunud Eestis on tapetud Põltsamaa linna jagu inimesi PM
Eestlased Eestis 18 Feb 2016  EWR
    Trüki   E-post   FB     
 - pics/2016/02/47074_001.jpg

18. veebruar 2016
Andres Einmann, Eesti uudiste päevatoimetaja
Foto: PantherMedia / Scanpix

Artikkel täismahus:
http://www.postimees.ee/358881...

Eestis on pärast iseseisvuse taastamist alates 1991. aastast tapetud ja mõrvatud 4268 inimest ehk samas suurusjärgus, kui elab inimesi Põltsamaa linnas.

Justiitsministeeriumi andmetel oli kõige verisem aastas 1994, kui kurjategijad võtsid elu 426 inimeselt. Kõige ohvriterohkemad aastad jäävadki 1990. aastate esimesse poolde. Tapmiste ja mõrvade arvult on teisel kohal aasta 1993, kui kurjategija käe läbi kaotas elu 389 inimest ning kolmandal kohal aasta 1995, kui tapeti 328 inimest.

Vägivallaohvrite arv kasvas hüppeliselt pärast Eesti iseseisvuse taastamist. Kui 1991. aastal tapeti Eestis 170 inimesi, siis aasta hiljem, 1992. aastal kaotas kurjategija käe läbi elu juba 302 inimest.

1990. aastate teisel poolel hakkas vägivallakuritegudes elu kaotanud inimeste arv alanema. Üle 200 inimese aastas tapeti Eestis viimati 2001. aastal, kui elu kaotas 207 kuriteoohvrit. Tapetute arv ületas 100 viimati 2005. aastal, kui kurjategijad võtsid elu 123 inimeselt. Pärast seda on tapetute arv jäänud aastas alla 100.

2014. aastal tapsid kurjategijad 42 inimest. Esialgsetel andmetel oli 2015. aasta lähiajaloo kõige ohvritevaesem aasta. Justiitsministeeriumi esialgsetel andmetel kaotas eelmisel aastal kuriteo läbi elu 40 inimest. Ministeerium kinnitab eelmise aasta kuritegevuse ametliku statistika kevadel.

Tapmised ja mõrvad Eestis aastatel 1989-2014. Allikas: justiitsministeerium.
Jaanuaris ei registreeritud esmakordselt lähiajaloos Eestis tapmisi ega mõrvu

Jaanuarikuu jooksul ei registreeritud Eestis ühtegi tapmist ega mõrva, mis on esimene kuu Eesti iseseisvuse taastamise järel, kui politseini ei jõudnud infot ühegi vägivaldselt elu kaotanud inimese kohta.

Jaanuarikuu teeb Eesti lähiajaloos erakordseks veel see, et kuu jooksul ei registreerud ka ühtegi tapmis- ega mõrvakatset.

Justiitsministeeriumi avalike suhete juhi Riina Solmani sõnul tuleb arvestada, et politseini jõudis 1. veebruaril info Pärnus mõrvatud 65-aastasest taksojuhist. Kuigi selle raske kuriteo registreerimine jäi veebruarikuusse, tapsid kurjategijad praegustel andmetel taksojuhi 31. jaanuari õhtul. Kuriteo täpse aja ja muud asjaolud selgitab välja uurimine.

Solman lisas, et tapmine võib ilmneda peitkuriteona ka hiljem, näiteks kui surnukeha leitakse hiljem.
Mis vahe on tapmisel ja mõrval?

Karistusseadustiku järgi on tapmine ja mõrv käsitletud veidi erinevalt. Mõrva eristab tapmisest selle toimepanemine raskendavatel asjaoludel. Seadus käsitleb mõrvana inimese tapmist juhul, kui see on toime pandud julmal või piinaval viisil, üldohtlikul viisil, kahe või enama inimese suhtes, vähemalt teist korda, röövimise või omakasu motiivil, teise süüteo varjamiseks või selle toimepanemise hõlbustamiseks või lõhkeseadeldist kasutades. Tapmise eest näeb karistusseadustik ette 6-15-aastase vangistuse, mõrva eest aga 8-20-aastase või eluaegse vangistusega.
Eesti tapetakse inimesi enamasti terariistaga

Justiitsministeeriumi andmetel tapetakse Eestis enim inimesi terariistaga. Ministeerium on koostanud aastate 2003-2013 tapmiste ja mõrvade analüüsi, millest selgub, et sel perioodil kaotas 41 protsendil juhtudest kuriteoohver elu pussitamise tagajärjel. 19 protsenti ohvritest tapsid kurjategijad tömbi esemega, näiteks kaika või kangiga. 14 protsenti ohvritest kaotas elu peksmise tagajärjel.

Seitse protsenti kuriteoohvritest tapsid kurjategijad tulirelvaga. Eesti paistab Euroopas silma tulistamise tagajärjel tapetud inimeste madala osakaaluga. Euroopas keskmiselt kaotab kuriteoohvritest elu tulistamise tagajärjel 27 protsenti kõigist tapetutest.

Kuus protsenti tapmisohvritest kaotas elu kägistamise läbi. 13 protsendil juhtudest kasutasid kurjategijad inimese surmamiseks muid meetodeid.
Mehi tapetakse palju rohkem kui naisi

2003.- 2013. aasta andmetel on Eestis vägivalla tõttu hukkunud mehi keskmiselt kaks kuni kolm korda rohkem kui naisi. 2013. aastal oli vägi valla tõttu hukkunutest mehi 65 protsenti, varasematel aastatel 70–80 protsenti. Naisi hukkub vägivaldse ründe tõttu märksa vähem kui mehi, ent tapetud naiste arv on olnud aastate kaupa kõikuv ja meestega võrreldavat vähenemistrendi siin esile tuua ei saa. Vägivalla tõttu hukkunute arv on vähenenud ennekõike tapetud meeste arvu vähenedes.
 
    Trüki   E-post   FB     
23 Jan 2018 09:58
Washingtonis avatakse Eesti jaoks väga oluline näitus Vaatamata USA valitusasutuste tööseisakule toimub kõik plaanipäraselt
23 Jan 2018 05:00
In Putin, Russians Thought They Were Getting a Stierlitz But They May Have Gotten a Hitler Instead, Eidman Says (2)
23 Jan 2018 04:57
Militarily, Baltic Region is Stable; But in Terms of Information War, It’s Not, Latvian Expert Says
22 Jan 2018 21:53
Noorte kõnekonkursil “Kirjuta Eestile” osalemiseks on jäänud nädal
22 Jan 2018 10:35
Juhiseid sõja puhuks hakkab jagama ka Eesti ERR
22 Jan 2018 08:34
Public consultation Tue Jan 23 @ 6:30 re: Whistler's and Salvation Army sites
21 Jan 2018 18:42
Estonia’s centennial year 2018 Estonian Life
21 Jan 2018 17:17
“Räägime asjast” 21.01.2018 by Raadiosaade "Räägime asjast"
21 Jan 2018 16:54
KATRIN LUSTI BLOGI | Kas president peaks tagasi astuma?
21 Jan 2018 16:44
Rain Lõhmus: inimestel on hästi vale kontseptsioon, et raha kasvab DELFI
21 Jan 2018 16:32
Kutse Eesti Keskuse infosessioonidele Eesti Elu (8)
21 Jan 2018 16:27
Juhtkiri 3 2018 Tiigrit taltsutades Eesti Elu
21 Jan 2018 12:11
Kaju: Eesti on väga lähedal valitsuskriisile ERR
21 Jan 2018 12:05
Mis maksab see eesti naine? Eesti Elu (1)
21 Jan 2018 11:28
2018.01.16 - Mõtleme taas TTV
21 Jan 2018 07:52
Sinine esmaspäev
20 Jan 2018 20:16
Eesti Rahva Muuseum ja Väliseesti Muuseum koguvad ESTO-ainelist materjali. Eesti Elu
20 Jan 2018 20:05
Kurb. Kontaveit kaotas Australian Openil võidetava mängu DELFI
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Jan 31 2018 - Toronto Eesti Maja
Eesti Keskuse projekti koosolek
Feb 21 2018 - Toronto Eesti Maja
Eesti Keskuse projekti koosolek

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus