T e r v i t u s e d V a r s s a v i s t
Kultuur 04 May 2007  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Vanade postkaartide näitus

Varssavi Riikliku Arhiivi kogudest

14. maist kuni 15. juunini

Eesti Riigiarhiivis Tallinnas (Maneeži tn 2).

Avatud tööpäeviti kell 9.00-17.00

Näituse korraldajad: Eesti Riigiarhiiv, Varssavi Riiklik Arhiiv, Poola Vabariigi Suursaatkond Eestis



Malgorzata Sikorska
Varssavi Riiklik Arhiiv


Varssavi vanadel postkaartidel

Postkaardi ajalugu algab Preisi keiserliku postiülema Heinrich von Stephani ideest, kes V üle-Saksamaalisel postiteenuste alasel konverentsil Karlsruhes 30. XI 1865 tegi ettepaneku viia sisse uue postiteenusena lühiteadete saatmiseks ette nähtud ilma ümbrikuta postkaart. Kuid tema ettepanek ei saanud tookord ametlikku heakskiitu.

Järjekordse katse postkaardi sisseviimiseks tegi Wiener-Neustadti Sõjaväeakadeemia majandusprofessor Emanuel Herman. 1869. a. jaanuaris avaldas ta väljaandes „Neue Freie Presse” artikli, milles soovitas võtta kasutusele postkaart, kuhu mahuks umbes 20 sõna pikkune teade ning saatja aadress koos tema allkirjaga. See ettepanek võeti vastu ning just Emanuel Hermann sai tuntuks postkaardi leiutajana.

Esimene postkaart ilmus 1. X 1869. a Austria-Ungaris. See oli paksust kollasest kartongist kaart mõõtmetega 123 mm x 83 mm ning saksa- ja ungarikeelsete kirjadega „Correspondenz Carte” - „Levelezosi”. Kaardi esipoole ülemisele parempoolsele nurgale oli trükitud mark väärtusega 2 kroitserit. Huvitav on, et neile postkaartidele oli peale trükitud ka saksakeelne lause „Post ei võta endale vastutust korrespondentsi sisu eest”.

Varssavisse jõudis postkaart kui uus moetoode 1890-ndatel aastatel. Tolleaegsed postkaardid kujutasid paljusid omaaegseid tähtsaid ühiskondlikke sündmusi – näiteks Adam Mickiewiczi mälestussamba avamist 24. XII 1898. a, isamaalisi manifestatsioone 1905. a, 1916. a ja 1918. a, Henryk Sienkiewiczi matust jpt. Poola ajaloo jaoks olulisi sündmusi. Eriti tuntuks sai Boleslaw Wierzbicki poolt välja antud 20 postkaardist koosnev mälestusväärne seeria Poola 3. mai Konstitutsiooni aastapäevaks. Neid postkaarte müüdi koos valge kotka kujutistega ümbrikutega. Kauplused, hotellid ja restoranid andsid välja oma postkaarte, mis tihti täitsid ühtlasi trükitud reklaamvoldikute funktsiooni. Väga populaarseks said ka kuulsate inimeste piltidega postkaardid.

Aasta aastalt kasvav postkaartide hulk äratas ka kollektsionääride tähelepanu ja huvi. Uue hobi tulemuseks oli esimene heategevusorganisatsioonide poolt korraldatud postkaardinäitus, kus külastajatele oli välja pandud 60 000 nii erakollektsionääridelt kui ka postkaarte kirjastavatelt firmadelt kokku kogutud postkaarti. 29 erakollektsiooni eksponeeriti Varssavi raekoja nn. Aleksandri saalis. Kirjastused ja trükikojad panid oma postkaarditoodangu välja aga nn. Lipusaalis. Näitus kestis 9 päeva ning selle aja jooksul külastas ekspositsiooni 16 000 inimest. See oli Poola postkaardi ajaloos väga oluline sündmus. Näituse toimumise ajal kuulutas korralduskomitee Leon Papieski initsiatiivil välja ka konkursi postkaardile lühikese ja tabava poolakeelse nimetuse leidmiseks. Konkursi võitjaks osutus kirjanik Henryk Sienkiewicz, kes soovitas nimetuseks sõna pocztówka. Nii ongi 1900. a alates poola keeles postkaarti tähistavate sõnadena käibel 2 paralleelset nimetust – „karta pocztowa” kõrval ka „pocztówka”.

Varssavi linnavaadetega postkaardid moodustavad hinnalise osa meie kogudest, olles justkui dokumentideks, mis kajastavad Poola pealinna välisilmet XIX ja XX saj vahetusel. Peale eelmainitud ajaloosündmuste jäädvustati postkaartidel ka linna arhitektuuri, parke, mälestussambaid, aedu, platse, tänavaid ja väljakuid, riigiasutusi ning muid ühiskondlikke hooneid.
Seega on postkaardid linna ajaloo ning tema välisilme muutumise seisukohalt hinnaliseks illustreerivaks materjaliks. Eriti väärtuslikud on vaated neist hoonetest, mida tänapäeval pole enam olemas – näiteks sünagoog T?omacki tänaval, Simonsi passaaž D?uga tänaval, Suveteater Saksi Aia pargis, Kierbedzi sild, Varssavi-Viini raudteevaksali hoone, Saksi platsil asunud õigeusukirik, Saksi palee jpt. objektid.

Varssavi postkaartide eriliseks väärtuseks tuleb pidada nii nende temaatilist rikkust kui ka väga hoolikat teostust ja viimistlust, mis on võimaldanud kesta neil tänapäevani ning saada sel viisil hindamatuks infoallikaks nii ajaloolastele, arhitektidele, maalikunstnikele kui ka lihtsalt Varssavi fännidele, jäädvustades meie jaoks juba ammu ning jäädavalt ja pöördumatult kadunud linna ja objektide välisilmet.


„Tervitused Varssavist”

Enne II maailmasõda on Varssavi vaateid jäädvustatud tuhandetel postkaartidel, millest paljud on säilinud tänaseni. Tutvustame teile 176 Varssavi Riikliku Arhiivi kogudest pärinevat postkaarti. Isegi see väike valik annab hea võimaluse tutvuda linnaga, mida suures osas enam olemas ei ole.

Varssavile, kus 1939. a elas üle 1 300 000 inimese, tõi II maailmasõda kaasa nii materiaalse kui kultuurilise hävingu ning elanikud aeti linnast välja. 1945. a oli Poola purustatud ja mahapõletatud pealinn nagu hiiglaslik rusuhunnik. Pärast sõda toimus taastamine juba hoopis teiste - tihti ideoloogiliste - linnaehituse põhimõtete kohaselt, mis samuti tõid linna välisilmesse muudatusi. Kuigi Varssavi sündis uuesti, ei tähenda see, et tänases Varssavis poleks enam võimalik leida üles sõjaeelse linna rekonstrueeritud elemente. Heaks näiteks on siin Varssavi vanalinn, mis 1980. a lülitati UNESCO Maailma Kultuuripärandi nimekirja.

Postkaardid viivad meid reisile minevikku – haljasaladele, parkidesse, tänavatele, teatritesse ja muudesse hoonetesse, mis on tänaseks säilinud ainult postkaartidel. Peatänavate Krakowskie Przedmie?cie, Jerozolimskie allee, Nowy ?wiati ja Marsza?kowska neogooti, neorenessansi, modernistlik ja juugendarhitektuur andis tollal Varssavile Euroopa suurte metropolidega sarnase ilme. Kuid linna omapärast koloriiti ei rõhutanud mitte üksnes arhitektuur. Sõjaeelsele Varssavile iseloomuliku spetsiifilise sisekliima määras suuresti tema elanike igapäevaelu, kaubandus, kultuur, kunst, meelelahutus ning isegi loodus. Siinkohal tuleb kindlasti mainida Visla jõge, mis juba tookord polnud vaid pelgalt transpordi - ja ühendustee. Visla ääres asusid arvukad plaažid, supluskohad, veespordikeskused ja sadamad. Mööda Vislat liikusid reisilaevad väljasõitudele Bielanysse, kus paljud Varssavi elanikud pidupäevadel piknikku pidasid. Visla kaldal seisis ka Varssavi vapisümbol – Syrena kuju, rõhutades linna elujõudu ja seotust jõega.

Tänu postkaartidele võime minna ajas tagasi ning teha jalutuskäigu mööda sõjaeelset Varssavit. Kui külastame Poola pealinna praegu, võime seal märgata traditsioonide jätkumist kinnitavaid elemente, ent loomulikult näha ka jälgi muudatustest, mis 60 aasta jooksul pärast II maailmasõja lõppu on toimunud. Kahe erineva Varssavi võrdlemine on kindlasti huvitavaks elamuseks.

Ryszard Wojtkowski
Varssavi Riikliku Arhiivi direktor

Danuta Skorwider-Skiba
Varssavi Riikliku Arhiivi Sõprade Seltsi esinaine


Lisainfo:
www.warszawa.ap.gov.pl/angiels...
www.tallinn.polemb.net
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus