Suvine poliitikanädal Gotlandil.
Eestlased Rootsis 15 Jul 2013  EWR
    Trüki   E-post   FB     
 - pics/2013/07/39876_003_t.jpg
Almedalen on park Visby linnas, Gotlandi saarel, kus asus keskajal sadam ja kust sai juba tol ajal alguse kaubatänav Strandgatan.Pargis toimuvad mitmed suured üritused, millest tuntumaid on Gotlandi Keskajanädal igal aastal augustis, mis alati just Almedaleni pargis sisse õnnistatakse. Igal aastal toimub pargis ka suur Rootsi poliitikute kokkusaamine.

Iga-aastase poliitikasündmuse alguseks loetakse improviseeritud kohtumist 25.juulil 1968, kus kohtusid kaks sotsiaaldemokraatide parteijuhi kandidaati: Olof Palme ja Krister Wickman. Olof Palme pidas oma kõne tookord autokastist.
 - pics/2013/07/39876_001_t.jpg
Naljatamisi on Almedalenit vahel nimetatud ka ”Palmedalen’iks”.


Alates 1960.-ndate aastate lõpust, 70-ndate algusest on parteijuhid Almedalenis pidanud oma suviseid poliitilisi kõnesid. 2000-st aastast on aga osavõtt kasvanud plahvatuslikult ja nüüd võtavad juba aastaid Almedaleni nädalast osa kõik riigipäeva erakonnad ja peale selle ka teised poliitilised ja ühiskondlikud jõud, ka ettevôtjad. Toimuvad seminarid, debatid, peetakse poliitilisi kõnesid. Sel aastal oli üritusi üle 2000-de. Väga aktiivselt on kohal ka Rootsi riigitelevisioon ja -raadio. Akrediteeritud ajakirjanikke oli üle 700.

Tavalistele üritustele lisaks on organisatsiooniliselt korraldatud igale riigipäeva erakonnale oma esinemispäev. Erakonna päeva kõrgpunkt on erakonna juhi kõne. Kuna erakondi on alates 2010 aastast kaheksa, siis selle tõttu on alates 2011 aasta suvest Almedaleni nädal ühe päeva võrra pikem.

Tänavuse aasta avas 30.juunil Kristlike demokraatide päev. Nende olulisim poliitilise suuna sõnum üldsusele oli: Rootsi hoiab kokku! Erakonna juht Göran Hägglund rõhutas erakonna südameasjana ka väiksemaid lastegruppe eelkoolis, suuremat toetust erivajadustega või hädas olevatele gruppidele ning ka madalamat tulumaksu pensionäridele. Jutuks olid ka kaitseküsimused.

1.juuli oli riigipäeva nn kaalukeele erakonna päev. Esimest korda valimisläve ületanud Rootsidemokraatide (Sverigedemoktaterna) erakonna juht Jimmie Åkesson andis taas edasi erakonna sõnumi sisserände peatamise vajadusest. Olulise punktina lisandus teema , mis oli suunatud naiste võimalusele täiskoormusega töötada. Hetkel on Rootsis palju käibel nn tunniaja töölepingud (timanställning), mis on töövõtjale väga ebakindel ja ei taga kindlat tööaega ega töökohtagi.

Järgneva päeva peatähelepanu oli Rootsi Keskkonnaparteil ehk siis rohelistel. Roheliste erakond loodi 1981 aastal ja ta on hetkel suuruselt kolmas erakond Rootsi riigipäevas. Erakonnal on kaks juhti ehk eeskõnelejat: Gustav Fridolin ja Åsa Romson. Koos sotsiaaldemokraatide ja vasakparteiga moodustavad nad riigipäevas ”punarohelise” (rödgröna) bloki. Miljöpartiet ise ei pea ennast blokipoliitikaga seotuks ja asetab end erakondade skaalal pigem keskele. Nende peamine sõnum on kindlasti looduskeskkonna küsimused, kuid erakond on ka palju arutanud teemasid tööaja ja kodanikupalga ümber. Nad toetavad osalusdemokraatiat. Seekordsel nädalal rõhutati kôigepealt küsimusi koolipoliitika, kliimamuudatustega seotud poliitiliste otsuste ja tööhõiveküsimuste ümber.

3. juulil oli moderaatide päev ja poliitiliseks teemaks jätkuvalt tööpoliitika, mis on moderaatide peamine poliitiline küsimus olnud alates 2006 aasta valimistele eelnenud ajast. Peaminister Fredrik Reinfeldt rôhutas taas tööhõivega seotud küsimusi, seejuures ka seda, kuidas valitsus kavatseb tegutseda seoses kõrge tööpuudusega ja eriti kõrge tööpuudusega noorte hulgas.

Vasakpartei seadis kahtluse alla erastamisprotsessi ja kasumi saamise/jagamise riigi poolt finantseeritud sotsiaal-, meditsiini ja haridusteenuste eest. Parteijuht Jonas Sjöstedt oli väga kriitiline selles osas, mis puudutab maksumaksja raha ”kantimist” hooldusfirmade või erakoolide kaudu maksuparadiisidesse.

Folkpartiet, ehk rahvapartei peamiseks poliitiliseks teemaks on juba pikka aega olnud hariduspoliitikaga seonduv. Nende erakonna juht Jan Björklund on ka haridusminister ja viimaste valimisperioodide jooksul on kooli- ja hariduspoliitikas päris palju muudatusi tehtud. Fookus on olnud teadmistel, korral klassiruumis ja tunnistuste süsteemi muutmises. Hetkel on pearõhk noorte tööpuudusest tulenevalt selli/õpipoisi süsteemi loomises vastavalt Taani ja Saksamaa eeskujule.

Keskpartei (Center), ehk kunagine pika traditsiooniga pôllumeeste erakond jätkab pôllupidajate ja maainimeste huvide eest seismist kuid on tugevalt laiendanud oma prioriteete ka keskkonnaküsimustele. Eeskõneleja Almedalenil oli erakonna juht Annie Lööf.

Viimane päev Almedaleni poliitnädalal oli praeguste mõõtmiste järgi populaarsema partei, sotsiaaldemokraatide päralt. Pärast mitmeid juhivahetusi on nüüd juba üle aasta sotsiaaldemokraatide juht olnud Stefan Löfven. Peasõnum oli hariduspoliitikaga seonduv. Sotsiaaldemokraadid peavad vajalikuks ôpilaste arvu vähendamist klassis ja soovivad uued töökohad luua tuhatkonnale eripedagoogile. Hariduspoliitiline teema laieneb võrdõiguslikkusele: kõigil peab olema võrdne võimalus arenguks. Oluline on ka õpetajate staatuse tõstmine muu hulgas palgatõusu abil.

 - pics/2013/07/39876_005_t.jpg

Poliitikanädalal oli sel aastal ka üllatuskülalisi. Almedalenit külastasid Venemaa valitsuskriitilise ansambli Pussy Riot kaks liiget. Nad ei esinenud oma nime all ja kandsid peakatteid, kuid edastasid sõnumi, et Venemaal karmistub olukord Putinikriitikutele.

Lee Perner
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus