Nädala portree
Paljud lapsed lähevad suveks vanaemade juurde maale. Tänapäeval on maailm avardunud ja reisimise mõõtmed muutunud. Nii reisivad nüüd mitmed lapsed ja noored suveks ühest riigist teise ja koguni ühelt mandrilt teisele: Kanadas kasvavad lapsed külastavad kodu-Eestis elavaid vanavanemaid ja vastupidi. Nii on juba palju aastaid ka Eneke Mirka peres, kelle tütretütar Sandra talle igal suvel Torontosse külla sõidab. Laps on vahepeal neiuks sirgunud ja saab oktoobris täisealiseks, Torontos käigud on aga sellised, mis jäävad: ja mitte ainult vanaemaga koos olemiseks, vaid ka oma siinse sõpraderingiga kohtumiseks. Ja Jõekääru suvelaagris olemiseks, algul aastaid kasvandiku, nüüd aga kasvataja rollis.
Ega ka vanaema Eneke ole põline torontolane: ta tuli esmakordselt siia aastal 2000 külastama oma vanemat tütart ja tema peret ning aitama hoida tütre lapsi: Kaara oli sel ajal 3,5-aastane ja Joonas 3-kuune. Mõni aasta hiljem sündis perre kolmas laps Joosep. Eesti Majas kohtus Eneke toreda mehega, keda sõbrad Blondiks (Arno) kutsuvad, ja mehest sai aja jooksul tema elukaaslane. Ta on pärit Saaremaalt, tema kaks venda on surnud ja elus on vaid üks õde, kes elab Sault St. Marie’s ja tal on suur pere, kus ka Eneke ja Arno tähtpäevadel külas käivad. Seal võeti Eneke algusest peale hästi omaks. Eneke jäi niisiis 10 aastat tagasi algul käima kahe maa vahet; nüüd on kodu Torontos, teine aga Tallinnas ja sama võib vist öelda ka Sandra kohta!
Oma esimestest Kanada käikudest rääkides meenutab Sandra, et kustumatu mulje jätsid talle pesukarud: kuidas kord terve pesukarupere kõndis üle tee. Väga olulisel kohal on Sandra elus Jõekääru laager ja ta julgeb seda paika lausa oma teiseks koduks nimetada: tal on tekkinud sealt rohkesti sõpru. Parimaks sõbraks peab ta Anneliis Põldret, kelle vanemad on samuti Sandra hästi omaks võtnud. Kui Sandra oli kolm aastat tagasi viimast aastat kasvandik, valiti teda laagri printsessiks. Järgnevatel aastatel abistas Sandra kasvatajana ja sel aastal õpetas lastele kunsti, mis on ta enda suur hobi. Lastega saab ta hästi läbi: ta ütleb, et neid tuleb kohelda nii, nagu tahad, et sind ennastki koheldaks, ja kõik on korras.
Kui Sandra Jõekäärul käima hakkas, võeti teda kohe omaks ja mingit võõristust siinsete lastega ei olnud. Inglise keelt oli ta Eestis hakanud õppima juba 3-aastasena ja siin omandas ta kiiresti suhtluskeele. Praegu on talle isegi öeldud, et tema inglise keelt kuuldes ei arvakski, et ta ei ole siin sündinud-kasvanud, sest see on nii hea ja aktsendivaba. Jõekääru elust märgib Sandra just patriootlikkust ja isamaa-armastust, mis on nii tähtis: Eestis seda just igal sammul ei rõhutata, kuigi eks kodueestlastes ole need tunded samuti peidus.
Eestis õpib Sandra näitekallakuga klassis, kust on võrsunud ka üks Eesti tuntumaid näitlejaid Andrus Vaarik. Sandra on löönud kaasa paljudes etendustes, üheks neist High School Musical, mis on kestnud juba kaua. Seda mängitakse Tallinna vanalinnas asuvas Nuku- ja Noorsooteatris. Oma sünnipäeval oktoobris on Sandral ees koguni kaks etendust. Selleks puhuks läheb muidugi ka vanaema Eneke Eestisse.
Eneke on Toronto eluga rahul, aga eks kisub teda ka Eestisse, kus elavad ta ligi 90-aastane ema ja noorem tütar, Sandra ema ning muidugi Sandra. Muide, Enekese endine abikaasa ja Sandra vanaisa on Eesti muusik Heigo Mirka ansamblist Rock Hotel.
Enekesel polnud Kanada eluga harjumine aga nii kerge kui lapselapsel: ta oli 52-aastane, kui siia esmakordselt tuli, ja ega enam inglise keelt nii perfektselt suhu ei saa kui nooremas eas. Aga tal on peamiselt eestlastest koosnev sõpruskond, teda tuntakse kui abivalmit kaasalööjat paljudel üritustel ja ta tegutseb aeg-ajalt ka catering’i vallas. Sandra lisab, et üheks põhjuseks, miks ta siin iga suvi käib, on ka vanaema tehtud suurepärased toidud! Tänavu suvel olid nii Eneke kui Sandra mõlemad vabatahtlikena ametis ka JKJazz’il. Eneke on siin Torontos ka laste järele vaadanud, mis talle väga meeldib. Põhilistest käitumiserinevustest siinsete ja kodueestlaste vahel nimetab Eneke siinset ülisuurt viisakust: ega ta enda arust Eestiski ebaviisakas polnud, aga siin jäävad need pidevad tänamised-palumised-vabandamised eriti külge, mis on ju väga kaunis komme.
Eestis töötas Eneke peamiselt kaubanduses ja baarides, tollases populaarses paigas varietees Tallinn. Kauplusse tööle asus ta juba 16-aastaselt ja seda läbi tutvuste, nagu tollal kombeks oli. Keskkoolihariduse sai ta õhtukoolist. Ta abiellus varakult ja ka lapsed sündisid noorelt, nagu samuti tol ajal kombeks. Ning nüüd on tore nautida noore vanaema rolli.
Suved vanaema juures
Inimesed
TRENDING
