Praegu on spordisõprade peamine huvi suunatud Saksamaale, kus toimub Jalgpalli MM, aga ka muudele suvistele võistlustele.
Ehkki talispordialadest palju ei räägita, valmistuvad selle langenud huvi taustal suusasportlased, sh ka meile hästi tuntud Tiiu Nurmberg, juba järgmiseks hooajaks.
Eestlaste vähene huvi mäesuusatamise vastu
Ajakirjas Sporditäht analüüsib Postimehe ajakirjanik Priit Pullerits loos „Alahinnatud kangelased“ Eesti mäesuusatajate Tiiu Nurmbergi ja Deyvid Oprja esinemist Torino taliolümpial. Ta taunib eesti ajakirjanike ja pealtvaatajate tagasihoidlikku huvi ja mõneti üleolevat hoiakut selle põneva spordiala ja meie võistlejate esinemise vastu. Muide, Torino olümpial Sestriere mäenõlvadel lehvitas ainsana meie rahvuslippu Eesti sportlasi palju aidanud kiropraktik väliseestlane Allan Austin Oolo.
Kui murdmaasuusatamise tippudel Kristina Shmigunil, Andrus Veerpalul jt pole treenimisega probleeme, siis mäesuusatajad Eestis treenida eriti ei saa. Pole lihtsalt mägesid! Kuid see pole ainus probleem. Murdmaasuusatajad on tõestanud, et ilma professionaalsete asjatundjateta pole nüüdisajal spordis edu loota. Vaja läheb tervet abiliste armeed. Nii küsibki Pullerits, millise tulemuse oleksid saavutanud Torinos Shmigun, Mae ja Veerpalu, kui nad pidanuks olümpiaks valmistuma ilma ideaalilähedaste laagrite ja arvukate abilisteta; ise suuski määrima ja vaatama, mil viisil õigel ajal õigesse kohta jõuda. Ajakirjanik arvab, et esikümnesse poleks nad sel juhul pääsenud. Aga eesti mäesuusatajad pidid seda kõike ise tegema.
„Oprja ja Nurmbergi puhul on ääretult sümpaatne, et nad ei kurda oma raskuste üle. Nurmberg oli enne olümpiat vigastanud parema põlve õndla lähedal kõõluseid. /.../ Oolo sõnul jäi ülinapilt puudu, et ta kõõluseid puruks ei tõmmanud. Aga Nurmberg teipis jala kõvasti kinni ning sõitis mõlemad alad vapralt lõpuni,“ kirjutab Pullerits, olles veendunud, et Tiiu Nurmberg ja Deyvid Oprja on pühendunud ja suure võitlustahtega sportlased ning ihkavad palju rohkemat, kui vaid ennast näidata...
Tiiu Torontos
Tiiu saabus eelmisel nädalal lühikeseks ajaks Torontosse. Ehkki ta on ka praegu väga hõivatud, leidis ta siiski aega toimetusse tulla, nii et saime talle mõned küsimused esitada. Need, kes Tiiut tunnevad, teavad, et ta toob endaga alati kaasa otsekui suure sületäie päikest, tema elurõõm on nakatav ja kadestamisväärne.
Tiiu räägib, et õnnetus parema põlvega juhtus ühel MM-võistluste etapi slaalomitreeningul. Arstidega konsulteerides selgus, et tuleb teha operatsioon. Selleks oli mitmeid võimalusi, aga Tiiu otsustas operatsiooni lasta teha Eestis. See toimus 13. aprillil. Algul käis ta karkudega, aga tõhus operatsioonijärgne taastusravi tegi oma töö, nii et praegu on põlv peaaegu terve ja saab taas alustada treenimisega. Suurt abi sai ta Viimsi Spa'st, Autentesest ja asjatundjate juhtnööridest. Ehkki Allan Oolo sel ajal Eestis ei olnud, pidas Tiiu temaga pidevalt kontakti ja sai kasulikke nõuandeid.
Valmistumas uueks hooajaks
Tiiu on õnnelik, et põlv on nüüd peaaegu terve ja ees ootab teda juba pingeline treeningugraafik, et jõuda taas võistlusvormi. Tegelikult on ta muidugi kogu aeg, iga päev jõukohast trenni teinud (11-12 korda nädalas!), aga mägedele pääseb alles nüüd. Peatselt sõidab ta lumelaagrisse Prantsusmaale, kust naaseb 13. juulil. Sellele järgneb „aktiivne vaikne“ puhkus, mis tähendab, vaid 6 treeningut nädalas. Augustis sõidab ta Tshiilisse ja Argentiinasse. Hooaeg algab novembri lõpus MK-etapiga Soomes. MK-sarjas võisteldes on Tiiu seadnud eesmärgiks jõuda 30 parema hulka; Euroopa karikavõistlustel aga 15 parema hulka ja vähemalt kord ka poodiumile ehk kolme parema hulka tõusta.
Endiselt on üheks suuremaks mureks sponsorite leidmine, sest Eesti Suusaliit ei suuda kulutusi katta. Hea oleks leida mõni suursponsor, aga ka mitu väiksemat annetust oleksid teretulnud. See pakub järelemõtlemisainet, aga ka võimalust panustada eesti spordi tulevikku.
Tiiu tähelepanu on noortel
Suure õhinaga rääkis Tiiu oma tegevusest noorte, 7—15-aastaste mäesuustamise huvilistega. Ta on aidanud neid treenida, julgustanud, jaganud oma kogemusi ja oskusi ning äratanud huvi selle spordiala vastu. Eestis on mäesuusakool ja käivitatud vastav programm, mis toimib väga hästi. Treenitakse Käärikul kolme treeneri juhendamisel, kõik sujub meeldivas, pingevabas ja entusiastlikus atmosfääris. Treenerid on nagu sõbrad. Samas püüavad nad noortele selgeks teha, et mäesuusatamine on raske ala, mis nõuab suurel hulgal julgust ja ka ausust. Isegi kui noored sellest hiljem loobuvad ja valivad mõne teise ala, on nad ometi saanud mitmete kogemuste ja teadmiste võrra rikkamaks. Seegi ettevõtmine vajaks hädasti sponsoreid, kes paneksid oma õla alla sellele tulevikku suunatud alale.
Toronto Eesti Ühispangas on Tiiu Nurmbergi ja Eesti noorte mäesuusatajate toetamiseks avatud arve ESL OLYMPICS # 114220, kuhu sponsorid võivad annetusi teha. Kõik annetused, olenemata suurusest on väga oodatud ja nende eest ollakse tänulikud.
Soovime Tiiule õnne ja edu kõigis tema ettevõtmistes ning eesmärkide täitumises!
Suusatamisest, eriti mäesuusatamisest suvel
Sport
TRENDING
