Suurüritus Montrealis
Eestlased Kanadas 07 Mar 2008 Ralf KallEWR
    Trüki   E-post   FB     
Üks ununematu mälupilt — Narva, 24. veebruar 1938. Peaaegu terve Hermanni kindluse torni läänekülg särab valguses õhtuse taeva taustal kui tuletorn, helgitajaks hiigelsuur torni külge kinnitatud figuur, rooma number XX. Käesoleval aastal oleks seal võinud olla 90 — XC. Ja mitte ainult torni lääne-, vaid ka idaküljel, julgelt ja uhkelt.










Rõõmsalt, uhkelt ja edukalt toimus ka Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva pühitsemine Montrealis, ning suurüritus see oli, kuna oma nõu ja jõu panid kokku Montreali Eesti Selts ja Montreali Jaani Kogudus.

Juubeli tähistamine algas juba 23. veebruaril klaverikontserdi näol, mille andis Armas Maiste Concordia ülikooli Oscar Petersoni saalis MESi korraldusel ootamatult suurele kuulajaskonnale. Kunstnik pakkus nii klassikalist muusikat kui ka jazzi. Kontserdi käendajaks oli Eesti aukonsul Montrealis Mr. M. Forget.

24. veebruari tähistati päevakohase jumalateenistusega, millele järgnes aktus ning koosviibimine. Teenistuse juhatas sisse Karl J. Raudsepa improviseeriv orelimäng viisil „Meil aiaäärne tänavas, kui armas oli see…“, ning terve sünnipäeva hingelisust iseloomustas kõige paremini avalaulu salm sõnadega: „Nüüd seisame seal suures ilmas kui rahvas oma jala peal, sest Issand, tänupisar silmas, Sind kiidab kindel lauluhääl — see pole mitte meie töö, Su arm, see murdis mureöö!“ Jaani koguduse õpetaja Heino Laaneotsa ajutine asendaja Kylliki Pitts pidas teenistuse, millele järgnes kirikuliste poolt mälestuslaul „Jumal, sull’ ligemal“.

Kiriku saalis peetud aktuse avasõna ütles MESi esimees Karl J. Raudsepp, kes väljendas heameelt, et koos oli üle 60 koosviibija, erakordne arv Montreali kohta. Pagulastest on saanud väliseestlased. Tema üleskutse oli igavesti elus hoida meie esiisade püha pärandust olla eestlane, ning selle eesmärgi all elustada koostööd, nagu näitas seekordne juubelgi, olemasolevate organisatsioonide vahel Montreali eestlaskonna säilumiseks. Olgu märkusena mainitud, et Karl J. Raudsepp sai vääristatud EKNi poolt Kanada Eestlaste teenetemärgiga 2008 kui eestluse pikaajaline toetaja.

Järgnes aktuse pühalik kavapunkt, langenute mälestamine sõnavõtuga Innar Teose poolt, kes meenutas, kuidas kolm põlve võitles Vabadussõjas, kolm põlve kannatas Venemaa kolkais, kolm põlve võitles ka II maailmasõjas, ning need sõjad ja kannatused viisid manalasse palju kaasmaalasi. Nende mälestuseks deklameeris kõneleja: „Puhake, paremad pojad, pärjatud olgu te kalm! Kodule olite kaitseks, vallina teras ja malm.“

Prof. Martin Puhvel pidas aktusekõne, mille teemaks oli Eesti Vabariigi sünnilugu 1917.a. konfliktides, sangarlik sünnilugu, mille krooniks nagu võidukaks alguse lõpuks sai Vabadussõda. Prof. Puhvel kirjeldas põhjaliku kronoloogilise täpsusega Vabadussõja eelseid olukordi, jälgides tähendusrikkaid sündmusi ning iseloomustades meie taibukaid isamaalasi, kelle töö kulges sihikindlalt Eesti demokraatliku vabariigi väljakuulutamiseni ning võiduka Vabadussõja lõpuni.

Aktusekõnele järgnesid tervitused ning õnnitlused külalistelt, sõnavõttude järjekorras: Arunas Stashkevi?ius, Leedu aukonsul Montrealis; D. Demandt, Montreali Läti Organisatsioonide Nõukogu esimees; R. Klaishe, Läti aukonsul Montrealis. Kirjalikult saatis õnnitlusi M. Forget, Eesti aukonsul Montrealis.

Muusikaline ettekanne klaverikunstnik Armas Maistelt kujunes erinevaks kaval märgitust. Bachi Italian Concerto asemel esitas Maiste mõnusaid improvisatsioone meile hästi tuntud Kaera Jaani meloodia põhjal, vormides selle erinevaiks jazzi variantideks ajaloolise arengu järgi, 20. sajandi algusest tänapäevani. Ettekande lõpunumbriks oli Chopin’i Waltz nr. 2 in A, Op 34. Kunstnik teenis koosolijate kauakestva aplausi.

Aktuse lõppsõna ütles Montreali Jaani koguduse nõukogu esimees Henn Paabo, tänades külalisi, esinejaid ning kõiki aktuse läbiviimise heaks töötanuid, toonitades eriti õnnestunud koostööd Montreali Eesti Seltsiga. Erilise tänu pälvisid tehtud töö eest Karl J. Raudsepp ja Innar Teose. Aktus lõppes hümni laulmisega. Järgnes koosviibimine sooja roa, kohvi ja koogiga, mille eest suur tänu Jaani koguduse naisringile, juhitud H. Teose, A. Ariku ja E. Laanemetsa poolt. Eesti Vabariigi, meie oma riigi, 90. sünnipäeva pühitsemine oli Montreali eestlaskonnale meeliülendavaks elamuseks. Hoia, Jumal, Eestit, meie kodumaad.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus