See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/suurlokked-kotkajarvel/article18450
Suurlõkked Kotkajärvel
14 Dec 2007 skm. Jaan Lepp
Meie vanemal põlvkonnal on kindlasti meeles meie rahvusliku jõulisuse tegevusaeg esimestel aastakümnetel Kanadas. Need olid ajad, kus Eesti Vabariigi aktuseks vajasime linna suurimat saali — Massey Hall’i. Ja ka küüditamise mälestusjumalateenistuseks polnud Püha Pauli katedraal baltlastele küllalt suur, et kõik osavõtjad oleks kirikusse mahtunud.
Skautide-gaidide sõnalavastus Eesti Vabariigi aktusel 1955.a. Massey Hall'is. Ees keskel skautjuhid Rein Taagepera, Jaan Lepp ja Helmut Sandström. - pics/2007/12/18450_1_t.jpg
Skautide-gaidide sõnalavastus Eesti Vabariigi aktusel 1955.a. Massey Hall'is. Ees keskel skautjuhid Rein Taagepera, Jaan Lepp ja Helmut Sandström.


Võrdne kaasaelamine toimus ka Kotkajärvel korraldatud suuremate laagrite lõketel. Kui esimeste suurlaagrite suurlõketest võttis osa 1000 inimese ümber, siis olime suutlikud neid korraldama otse peamaja lähedal. Kuid kui osavõtt paisus 3000 peale, vajasime avaramaid ja suuremaid lõkkeplatse. Nendeks olid esmalt lauluorg köögist põhja pool, kus toimusid nii „Saare-Tuulemaa“ kui „Maailmalaagri—Ilmakaare“ suurlõkked. Kahjuks osutus see lõkkeplats 3000 osavõtjale kitsaks, ning Kaljuvalla suurlaagrile aastal 1966 ehitati nüüdne suurlõkkeväljak kohe köögist lõuna pool. See osutus ka sobivaks suuruseks, kui „Kotkajärve“ maailmalaagri lõkkele kogunes taas üle 3000 osavõtja.

Nendest suurlõketest on jäänud mällu mõned eredad sündmused. „Tungalnoole“ oli Kanada skautmaleva esimene suurlaager ning vaatamata sellele, et Estonian Road oli raskelt kasutatav, meelitas suurlõke hulgaliselt külalisi. Usun, et enamusele jäi meelde suurlõke — sõna tõsises mõttes suur. Lõkkepuud ulatusid üle mehe pea ning leegid kerkisid mitme mehe kõrgusele.

Teine mälupilt on „Maailmalaagri—Ilmakaare“ lõkkelt, kus lõkke numbrite esitus toimus elektrivalguses — sest nädal enne suurlõket toodi elekter Kotkajärvele. Oli siis ka loomulik, et seda kauaoodatud „valgust“ rikkalikult lõkkel kasutati. Teatud mõttes leevendas see valgustus lõkkest osavõtjate olukorda, sest lõkkelisi oli tunduvalt rohkem kui oodatud ning lõkkeplats jäi „kitsaks“.

Ettenägelikult ehitati uus, praegune suurlõkkeväljak aastal 1966. Ning järgmine maailmalaager „Kotkajärve“, millest võttis osa 1200 inimest, osutus suurimaks eesti skautide ja gaidide laagriks Kotkajärvel. See meelitas suurlõkkele ka suurearvuliselt külalisi ning nendele osutus uus lõkkeplats küllaldaseks.

Need olid Kotkajärvel peetud laagrite suurimad suurlõkked. Hilisemate suurlaagrite suurlõketest osavõtt on piirdunud umbes 1000-ga. Sellisele osavõtjaskonnale on praegune suurlõkke plats osutunud avaraks, mis omakorda on lõkkevanalt nõudnud suuremat ettevalmistust, pingutust ja oskust, et saavutada lõkke meeleolu.

Suurlõkked on laagris teaterlikud etteasted, kus vahelduvad laul ja noorte esitatud lõkkenaljad. Need on erinevad all-laagri lõketest, millised on väiksema osavõtuga, kuid samas ka lähedasemad — sest lõkke juures on oma telgi- ja tegevuskaaslased. All-laagrite lõkked loovad hubase miljöö pimedas metsas ja elav tuli rõõmsameelselt ergutab, kuid samas ka rahustab päevastest seiklustest.
Märkmed: