2006. a. võtsime suurearvuliselt osa meie sõprade suurlaagrist „Võluja“ Järvemetsal USA-s. Selle õnnestumine tõendas, et eesti skautlik (st. skautide ja gaidide) noorteliikumine Põhja-Ameerikas on heas seisukorras ja leidnud teatud tasakaalu, mis tagab talle veel pikka iga. Ka vana ja noore juhtkonna vahelised suhted on normaalsed.

Vana, Rootsist ja Saksamaalt pärit kaader on mõistagi kahanenud ja üksikud säilinud juhid on tõmbunud nõuandvasse positsiooni, kusjuures noorem juhtkond hindab nende panust. Vana juhtkonna töö on kandnud vilja, mida näitab hästi treenitud, ideelise noorema juhtkonna olemasolu.
Nüüd on Kanada malevate käes kord korraldada suurlaager. Laagri nimeks on „Muskoka“ ja vastava märgi kavandas nskm. Heili Paluoja.

On korduvalt mainitud, et siinse eesti ühiskonna juhid pärinevad rõhuvas enamuses skautlikest ridadest. See pole sugugi imestamisväärne, kui arvestame nende skautlikku treeningut. Juba hundust ja hellakesest peale hinnatakse edasipüüdlikkust, kasutades järkude süsteemi koos vastavate märkide omistamisega. Ühe osa süsteemist moodustab rahvuslik kasvatus, mis on nii Eesti- kui ka Kanada-aineline. Paralleelselt järkudega ja osaliselt nendega seotult toimib ametiastmete ja tunnuste süsteem, mis algab hundu-hellakese pesavana märgiga ja lõpeb paarkümmend aastat hiljem skautmasteri või gaideri tiitliga. See pole veel kõik. Lisaks sellele on teenete tunnustamise ja aumärkide süsteem, mis algab hundu-hellakese hoolsusmärgiga ja lõpeb vähemalt paarkümmend aastat hiljem III, II või harukordselt I järgu Põhjatähega.

Kui eelmistes suurlaagrites oli veel sega-juhtkond – noored ja vanad, siis seekord võime rahuldusega nentida, et nooremad on nüüd enamuses. On huvitav tutvuda lähemalt eeloleva suurlaagri juhi ja abijuhiga, kes vabatahtlikult võtsid enda peale need võrdlemisi keerulised ja rasked ülesanded.

„Muskoka“ suurlaagri juhiks on nooremgaider, gaideri väitekirja kaitsmise õigusega Tiina Kai Paluoja. Ta on lõpetanud Ottawa Ülikooli prantsuse keele eriteadlasena ja kooliõpetajana ning õpetab juba neljandat aastat prantsuskeelses algkoolis Pickeringis. Tiina liitus Rajaleidjate lipkonnaga hellakesena 1986. aastal. Ta on osa võtnud 25-st laagrist, sh. 4 korda Eestis ja kaks korda USA-s. Iga kord on ta olnud kas mõne üksuse juhiks või abijuhiks. Ta on ka üle 10 aasta mänginud skautide-gaidide malevate orkestris „Kõla“ ja möödunud aastast peale jaganud juhtimist. Teda on tunnustatud Põhjatäht III teenetemärgiga. Ei saa siinkohal jätta nimetamata ka T.E.S.-i Täiendusgümnaasiumi lõpetamist. Ülalöeldust selgub, et Tiina on peaaegu oma skautliku karjääri tipus, ainult natukene on veel minna.

Kirjutamata seadus ütleb, et kui suurlaagri juht on tütarlaps, siis abijuht peaks olema poiss. Nii on ka seekord. Tiina kutsus endale abijuhiks nooremskautmaster Veiko Parmingu. Veiko astus Kalevi lipkonda 1995. a. hundipojana. Praegu on ta rühmajuht, kaks aastat enne seda oli ta rühma abijuht. Nooremskautmasteriks ülendati Veiko möödunud aastal. Ka temal on T.E.S.-i Täiendusgümnaasium seljataga. Veiko on saanud gümnaasiumis käies mitu auhinda, ta oli oma kooli ajakirja peatoimetaja. Võis arvata, et ta läheb edasi samas vaimus ka ülikoolis, kuid nüüd leiame ta hoopis Toronto Ülikooli inseneriteaduskonna teiselt kursuselt. Veiko oli ka 2007. a. Metsaülikooli juhatuses.

Laagri administratsiooni kuuluvad veel: nskm. Peeter Nieländer – programmi juht; skm. Ants Evard – sisesekretär; ngdr. Tiiu Nõmmik – välissekretär; nskm. Toomas Kütti – laekur; ngdr. Helle Paluoja – registraator ja Ruho Paluoja – külalisjuht. Ülejäänud juhtkond on 90% ulatuses paika pandud.

Laagri juhtkonnal on siiani olnud 4 koosolekut, mis on kulgenud heas koostöövaimus ja on koostatud esialgne eelarve. Selle järgi on soodustusega laagrimaks $200, mis peab olema tasutud 24. veebruariks, hiljem on see vastavalt kõrgem. Täpsem informatsioon tuleb ringkirjaliselt koju kätte.

Suurlaagri aeg on 16.– 23. augustini, seega suvevaheaja lõpus, mis peaks kindlustama arvuka osavõtu. Varane registreerimine on kõigile kasuks.

Head laagrit!

Märkmed: