Suurimas pühakojas Eesti Elu
Eesti kirikud 16 Dec 2017 EL (Estonian Life)Eesti Elu
Metsajõulupuulisi ümber lõkke Wilket Creek pargis. Keskel Vana-Andrese koguduse õpetaja Kalle Kadakas Pühakirja sõnumit edasi andmas. Foto: K. Kiilaspea
Ilmataat oli tänavu helde, lastes taevast esimese lumesaju kaks päeva enne skaut-gaidide metsajõulupuud, mis toimus ehk selle kuu kargemal õhtul, 13. detsembril Wilket Creek pargis. Nii et meeleolu oli loodud õigeks. Enno Agur, kes korraldas asju linnavalitsusega, tegi kindlaks, et praksuv lõke juba kaugelt kutsus sõpradega kristluse tähtsamat sündmust märkima.

Õp Kalle Kadakas tervitas kõiki, tuttavad näod, vist enamus on aastakümneid kaunist traditsioonist lugu pidanud, osa võtnud. Puhkpillitrio Kõla orkestrist: Enn Kiilaspea, Elin Marley ja Kristjan Naelapea, saatis esimest laulu „Üks roosike on tõusnud”. Vaatamata, et termomeetri järgi oli mitu kena pügalat alla nulli, ei külmunud pillid ja lõkkeplatsi ümber sõõris olijad lisasid laulusõnas leekidele soojust.

Õp Kadakas oli valinud Pühakirjast, Luuka Evangeeliumist 2. 8 sõnumi karjastele, milles ingel kuulutab neile suurt rõõmu, mis saab osaks kõigele rahvale, sest Õnnistegija on sündinud. Sobivalt oli järgmiseks ühislauluks „Need karjased väljal”.

Mõtisklust alustas hingekarjane toonitades, et oleme kogunenud ilma suurimasse pühakotta – loodusesse. Skaudid-gaidid on õppinud metsas toime tulema, pooldavad vabas õhus, metsas, jõulude tulekut märkida. Mõtete aluseks oli katkend Pauluse kirjast koloslastele, teisest peatükist. Kiri rõhutab ju ühendust Kristusega. Ja selleks me jõule koos märgime, ususõnumit hinnates, sest Temas elab kõik Jumala olemise täius ihulikult. Jõulud toovad meid kokku, ümber ühendava, soojendava lõkke, soojust saame ja anname edasi teistele. Vaimulik osa lõppes ühise Meie Isa palve lugemisega.

Viimaseks lauluks oli „Püha öö”. Misjärel Enno Agur tänas õp Kadakat ja teatas, et ta oli ohtralt kuuma kakaod ja küpsiseid toonud, hing oli saanud kosutust, nüüd saab kehale veelgi sisemist soojust, hoiatades, et ärge aga keelt kõrvetage. Metsajõulupuu lõppsõna oli Aleks Kivilt, kes omakorda tänas nii koosviibijaid tulemast kui Enno Agurit suure vaeva nägemise eest. Koguneti siis kakaotopsikute kohale ajakohast juttu ajama, teades, et varsti näeme jälle, jõululaupäeval pühamus. Seekord sisemises, väiksemas kui maailma suurimas. (TN)


Skaut-gaidorkestri Kõla trio: Enn Kiilaspea, Elin Marley ja Kristjan Naelapea jõululaule saatmas. Foto: K. Kiilaspea