Suubritannia kavatseb rehabiliteerida 306 I maailmasõja ajal argpüksluses või desertöörluses süüdistatuna hukatud sõdurit.

90 aasta vältel on hukatute pered, sõbrad ja kaasvõitlejad väitnud, et sõdurite hukkamine sõja ajal on häbiplekiks Suurbritannia armee ja kogu riigi mainel, kirjutas The Guardian.

Väidetavalt kannatasid sõdurid erinevate stressisündroomide all, kuid ohvitserid sundisid neid siiki lahingusse minema.

Suurbritannia kaitseminister Des Browne põhjendab hukatud sõdurite rehabiliteerimist moraalsete kaalutlustega, sest mehed, keda peaks käsitlema I maailmasõja ohvritena, on kannatanud tõsise ebaõigluse all.

Otsuseni viis 1916. aastal hukatud reamees Harry Farri tütre Gertrude Harrise ja tütretütre Janet Boothi algatatud kohtuasi, milles nad nõudsid oma Somme'i lahingus argpüksluses süüdistatuna maha lastud isa ja vanaisa rehabiliteerimist.

1998. aastal lükati nende palve tagasi, sest tollane kaitseminister Geoff Hoon väitis, et seadustik ei luba rehabiliteerida enam mitte elus olevaid inimesi. Ametisolev kaitseminister Des Browne leiab aga, et see on võimalik ning kuna iga üksikjuhtu ei saa tõendite puudumisel eraldi läbi vaadata, tuleks rehabiliteerida kõik argpükluses ja desertöörluses süüdistatuna hukatud sõjaväelased.

Berit Nuka

Märkmed: