Eesti Elu
Suur-Eesti kirjanikud lahkuvad Eesti Elu (3)
Arvamus 25 Jul 2015 EL (Estonian Life)Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
 - pics/2015/07/45419_002.jpg

Sirje Kiin
Kus on tänane Suur-Eesti? Suur-Eesti ja Väike-Eesti mõisted võttis mullu kasutusele keeleteadlane Martin Ehala, kes tõlgendas neid lootusrikkas võtmes. „Eestluse tulevik ei sõltu mitte üksnes demograafilistest protsessidest, vaid ka sellest, kuidas me eestluse olemust mõistame./---/ Väike-Eesti kõrval on olemas ka Suur-Eesti. Paraku on Suur-Eesti Väike-Eesti soovimatu laps, mida enamasti ignoreeritakse. Kuid sedavõrd kuidas Suur-Eesti kasvab, ei saa tema olemasolu enam eitada. Tuleb otsustada, mida temaga teha – kas anda ära või võtta omaks ja armastada. Kui otsustame Suur-Eesti omaks võtta, näeb tulevik välja mõnevõrra helgem.“ (Postimees, 14.03.2014)

Kui peame Eestiks ainult Eestis elavat ja toimivat eestlust (Väike-Eesti), siis see Eesti (rahvaarv, sündivus jm) tõesti kahjuks kahaneb, aga kui peame Eestiks üle ilma elavat eestlust (Suur-Eesti), siis see kasvab jõudsalt: kasvanud on nii eesti keele kõnelejate arv (ulatus mullu 1,3 miljonini) kui ka ülikoolide ja kohtade hulk, kus eesti keelt õpetatakse: välismaal on praegu 63 eesti keele õpetuskohta 3228 õpilasega (2013/2014), kaks aastat tagasi oli õpilaste arv ligi poole väiksem – 1700.

Ma ei vastandaks Suur-Eestit ja Väike-Eestit teineteisele, nagu tihti tehakse. Arvan, et avatud ja intensiivse kultuurieluga Väike-Eesti sisaldub tegelikult Suur-Eestis, ühes üleilmses kultuuriruumis, mille tihedaks tuumaks on Kodu-Eesti, aga mille kiired, sidemed ja NB! vastastikused mõjud ulatuvad üle kogu maailma kõikjale, kus elab eestlasi ja teisi eesti keelt kõnelevaid, Eestiga majanduslikke või kultuurilisi sidemeid arendavaid ja/või hoidvaid inimesi. Me kõik elame Suur-Eestis, kes me armastame Eestit.

Tänavu suvel lahkusid meie hulgast kaks Suur-Eesti silmapaistvat ja legendaarset kirjanikku. Juunis suri Kanadas Toronto lähistel Hundikuru maakodus Arved Viirlaid (11.04.1922 - 21.06. 2015) ja juulis suri Torontos luuletaja Urve Karuks (18.01.1936 -18.07.2015). Mõlema legendi lahkumine pani mõtlema ikka veel tajutavale tähenduslikule lõhele, mis valitseb meie kultuuris ligi pool sajandit kehtinud raudse eesriide tõttu, aga mis mõjutab ikka veel, 25 aastat pärast vabaduse naasmist, meie väärtushinnanguid ja suhtumisi.

Arved Viirlaid on avaldanud 10 romaani, 2 proosakogu, 8 luulekogu, neist viimane ingliskeelne. Ta on üks meie tõlgitumaid pagulasest proosakirjanikke, tuntuim romaan „Ristideta hauad” on tõlgitud kaheksasse keelde (hiina, hispaania, inglise, leedu, läti, prantsuse, rootsi, soome). Soome keeles on Ristideta hauad ilmunud koguni neljas trükis. Aga kui hästi tunneme tema teisi romaane ja kui paljud meist tunnevad Viirlaidu kui luuletajat? Teda on tunnustatud neljal korral paguluses välja antud maineka Henrik Visnapuu kirjandusauhinnaga, kuid mitte kordagi mitte ühegi Eestis välja antud kirjandusauhinnaga. 1997. aastal autasustati teda Riigivapi III klassi teenetemärgiga, kuid sellest kirjanik loobus. Kas teame, miks ta loobus? Hiljuti kirjutas mulle üks Kodu-Eestis elav kirjanik, et tema pruut mäletab lapsepõlvest, et laenasin talle sügaval nõukogude ajal lugeda karmilt keelatud romaani Ristideta hauad. Eks me saime ühel või teisel viisil poliitiliselt karistatud keelatud kirjanduse levitamise eest, aga tegime seda ikkagi. Usaldasime üksteist, lugesime salaja ja hindasime kõrgelt. Aga miks ei väljendanud me seda austust autorile tema eluajal? Miks pole meil Arved Viirlaiu värvikat ja põnevat, lausa filmilikku spioonimärulit meenutavat elulugu? Pole ühtki ülevaatlikku uurimust ega artiklit tema elust ja loomingust. Isegi Kirjanike Liidu nekroloogis (Sirp 3.07.2015) oldi sunnitud tunnistama, et Nõukogude Eestis kõige keelatumaks tembeldatud pagulaskirjaniku vastane eelhoiak „tundub immitsenuvat uuemasse aega“.

Veel kurvem on lugu luuletaja Urve Karuksi luule vastuvõtuga Kodu-Eestis. Ta avaldas kaks luulekogu Kanadas: Savi 1968 ja Kodakondur 1976. Ainus Eestis ilmunud raamat on üks õhuke, kehval paberil, narmendava kaanega valikkogu Laotusse lendama laukast (1992). Ta on saanud mitu pagulaste või välismaalaste poolt välja antud kirjandusauhinda: Kanada Eestlaste Kirjandusauhind (1969), Kanada Eesti Kunstide Keskuse Kultuurifondi auhind (1979) ja 1994. a. ilmunud luuleantoloogias „The Space Between“ The National Library of Poetry Editors Choice auhind luuletuse „Phoenix“ eest. Aga Kodu-Eestis? Ei midagi, ei auhindu, ei ülevaatlikke artikleid. Ometi oli imeilusa, originaalse ja keelerikka luule looja Eesti kultuuriringkondades hästi tuntud omainimene, kes alustas vaprust nõudvaid kultuuriretki Eestisse juba 1970. aastatel, lõi tihedad sidemed Betti Alveri, Jaan Krossi ja Ellen Niidu, Paul-Eerik Rummo ja Viiu Härmi, Jaan Kaplinski, Juhan Viidingu jt., pidas oma luules nendega dialoogi ja mõjutas omakorda Kodu-Eesti kirjanikke ja lugejaid.
Tiit Pruuli kirjutas hiljuti Palgeraamatus, et kunagi noore poisina kirjutas ta (keelatud!) Manast ümber Urve Karuksi luuletusi ja armus tema pilti: „Nii ilus. Nii kauge. Nii vaba“ (19.07.2015). Suur-Eesti keeleteadlane Ilse Lehiste kirjutas „Kodakonduri“ arvustuses Urve Karuksi luule kohta, et see „kuulub kõige originaalsema hulka, mida eesti keeles tänapäeval kirjutatakse.“ Tõsiasi, mis on seda hämmastavam, et autor oli sunnitud lapsena Eestist põgenema, pidi alustama kooliteed Saksamaa põgenikelaagrites ning sai kõrghariduse Kanadas inglise keeles. Ometi suutis ta eeskätt lugemuse kaudu niivõrd sisse elada eesti rahvaluulesse ja rahvalikku keelde, et tema luule on tulvil üllatavaid keeleleide ja kujundimänge:
EGAS ME PÄRISELT KAO JU
Mõtted runoks kasetohul
silmad vikerjaks valguseks
kõrvad silpideks kuk-ku kuk-ku
sõrmed sibavad sipelgaiks
veri ringleb pohlades
keel meeks ära kodutarru
- kogujad sõnumiks tantsivad[/i]

Võtkem Suur-Eesti kirjanike sõnumid viimaks vastu. Oleme neile tänu ja tunnustuse võlgu.
 
    Trüki   E-post   FB     
17 Aug 2017 10:01
Trump: monumentide eemaldamine on rumalus
17 Aug 2017 09:34
Stockholmi politsei keeldub 11 päeva kestnud afgaani noorte meeleavaldust laiali löömast
17 Aug 2017 07:46
Niinistö: Kui Eesti ja Venemaa vahel algab sõda, puhkeb maailmasõda (1)
17 Aug 2017 07:42
David Vseviov 13. Metsaülikooli avaloengus: suurim nauding on võim, sest ühegi muu naudingu nimel pole külvatud nii palju hirmu
17 Aug 2017 07:39
Eesti President Kaljulaid Metsaülikoolis: kui piisavalt hästi valmistume, siis see hoiab riskid ka tegelikult madalamana
16 Aug 2017 12:05
Toit, mida Briti kuningapere väljas süües tellida ei tohi PM
16 Aug 2017 11:57
Trad. Attack! Wednesday, August 16, 2017 8:30 PM
16 Aug 2017 09:45
Uus pusletükk? Franklini Arktika-ekspeditsiooni hukule leiti veel üks võimalik põhjus DELFI
16 Aug 2017 08:18
Galerii ja video: USA ründelennukid maandusid esmakordselt Kuressaare lennuväljal PM
15 Aug 2017 18:59
Eestlanna võitleb USAs raske haigusega
15 Aug 2017 10:52
Londoni börs nõudis sõna otseses mõttes ohvri
15 Aug 2017 05:02
"Eesti Hääl" juuli 2017 Inglismaa
13 Aug 2017 21:59
Asepresident Mike Pence’i topeltmäng Postimees (1)
13 Aug 2017 14:56
Põhja-Koreas vangis olnud Kanada pastor saabus koju PM (1)
13 Aug 2017 10:52
Läti rahandusminister tänas eestlasi alkoralliga Läti majanduse turgutamise eest
13 Aug 2017 10:20
Rakvere Ööjooksul krõbistasid sportlased snäkiks kassitoitu
13 Aug 2017 10:05
Ivo Muru: Peatage see riik, ma väljun! (3)
13 Aug 2017 08:41
Lugeja: tormi kätte jäänud parvlaeval Arabella puhkes paanika, lained olid tohutud ja elud ohus
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Aug 19 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 20 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 21 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 22 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 23 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 24 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 25 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 26 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus