Jana Kokk,
Vormsilt

Seekordset 29. juulil tähistatavat Olavipäeva peeti seekord suurejoonelisemalt kui tavaliselt. Põhjuseks Püha Olavi kiriku taaspühitsemise 20. aastapäev. Üritusi ja ettevõtmisi jagus lausa neljale päevale.

Pidustuste avaürituseks oli traditsiooniline jalutuskäik Vormsi külas, seekord tutvuti Saxby, ühe vanema ja suurema küla ajaloo ja tänase päevaga. Jalutuskäigul osalesid nii endised saare asukad rootslased kui praegused elanikud eestlased. Retke juhtis Sven Salin, eesti keelde vahendas meenutusi Marju Terro ning oma lapsepõlvemälestusi jagas omaaegse Saxby majakavahi poeg Heino Vilipere. Jalutuskäik lõppes kohvilauaga Vormsile alaliselt elama asunud rootslaste, perekond Gillwiki koduõues. Sama päeva hilisõhtul toimus palvus rannarootslaste eeskõneleja Hans Pöhli mälestuseks ning öömissa Vormsi kirikus.

29. juulil, Olavipäeval, ootas saarerahvas kõrgete külaliste, sealhulgas presidendipaari saabumist. Eesotsas Toomas Hendrik Ilvesega kogunes rohkearvuline seltskond pidulikule jumalateenistusele Vormsi kirikus. Teenistust viisid läbi peapiiskop em Kuno Pajula Eestist, piiskop em Erik Vikström Soomest, piiskop em Henrik Svenungsson Rootsist ning EELK peapiiskop Andres Põder. Pärast teenistust kirikus, liiguti Hullo rahvamajja ühisele söömaajale, kus pakuti traditsioonilist suppi „Ormsövälg“. Rahvamajast suundus presidendipaar koos saatjaskonnaga Vormsiga tutvuma. Külalistele näidati Vormsi surnuaeda ja sealseid rannarootsi aladele iseloomulikke rõngasriste, Saxby tuletorni ning selle kõrval hiljuti avatud muuseumi. Vormsi Kodukandi Ühingu poolt rajatud Vormsi talumuuseumis Sviby külas, astus üles ka kultuuriminister Laine Jänes, juhatamas Tartu kammerkoori Tarmeko. Külastati Rälby külaseltsi, Fällarna küla saekaatrit, perekond Holmi Kersleti külast, Rumpo Mäe talu ja Vormsi Ennu. Samuti austas president oma külaskäiguga saare auväärset rannarootslast ja elupõlist majakavahti, Oskar Fribergi tema Norrby kodus.

Õhtul toimusid Vormsi kirikus veel kontserdid, kus esines muusikagrupp nimega „Heinavanker“ ning saare oma inimene, pianist Sven Kullerkupp omaloomingulise muusikateosega „Vormsi pildid“.

30. juuli seminaripäev Hullo rahvamajas algas kaheosalise dokumentaalfilmi „Kohtumised Vormsiga“ näitamisega, kus filmi autorid Elisabeth Hedborg ja Allan Tammik jutustasid filmi saamisloost. Paneelarutelu vormis tutvustati Sven Salini juhtimisel raamatut „Eestirootslaste suur juht Hans Pöhl“ ning lõpetuseks seminar Vormsi kiriku taastamise loost läbi asjaosaliste meenutuste, kohaliku kirikuõpetaja Ants Rajando juhtimisel.

Rälby küla tuuliku juures laadal oli kõigil huvilistel võimalus osta-müüa-vahetada – kaubeldi vanavara, rõivaste, pargitud nahkade, pirukate, suitsukala, sepiste ja palju muu, nii omavalmistatud kui kasutatud esemetega.

Lasteaia õuel, kultuuriloolisel mänguväljakul Mini-Vormsi, toimus õpetlik pärastlõuna teemal „Tunne Vormsit“, kuhu olid oodatud kõik saarel viibivad mudilased oma emade-isadega. Üheskoos Vormsi lasteaia põnnidega arutleti ja mängiti läbi (mänguväljaku atraktsioone kasutades) Vormsi aja-ja kultuurilugu. Saadi teada, mida tähendab saareelanikele paat; milleks olid vajalikud tuulikud; miks viidapostil on imeliku kõlaga nimed; miks tee meenutab number kaheksat; kuidas asusid saarele esimesed asukad; mida söödavat pakuvad Vormsi metsad; mis on talu ja millised saare talumajad; milliseid torne võib saarel kohata … Kadri-Liis ja Hedvig olid kaks julget tüdrukut, kes lasteaia lavale astusid ja kohaletulnuid lauluga tervitasid. Lõpetuseks koguneti soovikaevu ümber oma salasoove sosistama…

Päeva lõpetas külasimman Hullo kiigeplatsil. Silmailu ja lusti pakkusid rahvatantsijad Koselt ja Pärnust, samuti Riina Viira rahvuslikus stiilis moeetendus.

31. juuli Rootsi päeva üritused toimusid Vormsi kooli territooriumil. Rootsi Vähemusrahvuse Kultuurinõukogu poolt korraldatud päeval pakuti rahvale asjalikku mõttevahetust seminaril „Eesti väikesaared: planeerimine ja seadusandlus“; sai kaasa elada rahvatantsule ja nautida rahvamuusikat; osaleda spordis ja mängudes ning jälgida Viikingiteatrit. Rootsiturul pakutava käsitöö ja raamatute kõrvalt ei puudunud tuntud rootsi „maiuspala“ ehk haisukala surströmming– gurmaanidel ja muidu huvilistel soodne võimalus teravate maitseelamuste kogemiseks! (Kahjuks pole teada, kas võimalust ka kasutati).

Pidustustele järgneval päeval, 1. augustil, tuli esmakordselt kokku saare üldkogu, et otsustada saarele plaanitava tuulepargi saatus. Arendajate sooviks oli rajada saarele 20 tuulikuga tööstuslik tuulepark. Tuulepargi teema on saarel kirgi kütnud valimistest alates ehk möödunud aasta sügisest, mil uue volikogu koosseisu sai üllatuslikult suure häälte arvuga koguni kolm värsket püsielanikku, kellest ühte nähti esmakordselt alles esimesel volikogu istungil. Kuna Vormsi püsielanike arv kasvas hüppeliselt just enne valimisi, siis saigi võimalikuks nii värskete vormsilaste voliniku staatus, ühes nendega tuulepargi teema, mida pikalt varjata püüti.

Tuulepargi vastu koguti üle 800 allkirja nii kohalikus kaupluses kui internetis, ometi ei peetud seda piisavaks rahva arvamuse näitajaks, samuti polevat sel mingit juriidilist kaalu. Seega otsustavaks saab üldkogu arvamus. Üldkogule olid tulnud lisaks hääleõiguslikele vormsilastele veel maaomanikest rootslased, suve-vormsilased ning hulk toetajaid ja huvilisi mujalt. Üldkogu päevakavas oli kaks punkti: 1. saare arengu küsimused ja 2. taastuvenergia kasutamise võimalused ja saare energeetiline sõltumatus. Esimene päevakavapunkt käsitles teabe hankimist uue valla arengukava koostamise tarvis. Kohaletulnuil paluti täita vastavasisuline ankeet. Teise teema sissejuhatuseks oli kohale kutsutud Eesti Energia esindaja Ando Leppimann. Kutsutud esineja loengu algus oli vormsilastele juba tuttav, kuid siis nentis kõnelejagi, et Vormsile tuulepargi rajamine on täiesti mõttetu ja hirmkallis ettevõtmine ning Eesti Energia saarele tuulepargi rajamisest huvitatud ei ole, samuti ei saa keegi tagada Vormsi energeetilist sõltumatust. Järgnevad sõnavõtud olid üheselt tuulepargi rajamise vastu. Teiste hulgas avaldasid oma arvamust tuulepargi sobimatusest väikesaarele Rootsi kogukonna esindaja, avaldades protesti hääleõigusest ilmajätmise vastu, Noarootsi elanik, kes rääkis piirkonda tabanud probleemidest pärast Aulepa tuulepargi rajamist. Oma toetust olid tulnud avaldama ka Riigikogu liikmed Lauri Luik ja Imre Sooäär. Kõigi saarest hoolivate vormsilaste tugeva aplausi pälvis 62 aastat saarel velskrina töötanud Sonja (Sofia Zinkova) avaldus – säilitada saar, mille väärtuseks on puhas õhk, vaikus ja rahu ning puutumatu loodus. Sellega oli öeldud kõik! Kuigi kvoorumit kokku ei saanud, hääletas rahvas üksmeelselt punaste sedelitega tuulepargi vastu, rohelist sedelit näitasid vaid kaks hääletajat. Jääb veel teoreetiline võimalus, et volikogu langetab teistsuguse otsuse, kuna kohal oli veidi alla poole püsielanikest. Elame, näeme!

Märkmed: