Eestis ilmuv ajakiri Saldo avaldas hiljuti Raigo Neudorfi artikli „Jürvetsoni meetod“, mida refereerime allpool.
Artikkel algab tõdemusega, et kui „eestlasest riskikapitaliäri imelaps Steve Jürvetson otsustaks võtta Eesti kodakondsuse, paneks ta kinni kõik sealsed rikaste edetabelid. Nagu teame, peetakse viimaseid kodumaal väga tähtsateks, aga küllap tekitavad need ka haiget uudishimu ja kadedust.
Kirjutis algab meenutusega 1996. aastast, kui hindu noormees Sabeer Bhatia käis enam kui 20 investori jutul oma Hotmaili käivitamise ideega, kuid ei leidnud kusagil eriti sooja vastuvõttu. Steve Jürvetson haistis aga projektis, mille teised olid hüljanud, raha lõhna ning paigutas ettevõtmisse $300.000, saades vastu 15%-lise osaluse.
Nagu teame, liitus Hotmailiga järjest uusi kasutajaid ja, keeldunud Microsofti mitmetest esialgsetest pakkumistest, löödi lõpuks käed 2,7 miljoni Microsofti aktsia peale, mis olid tollal väärt 400 miljonit dollarit ning täna üle kahe korra enam, kui arvestada sisse ka Microsofti makstud dividendid.
Kui Jürvetsonil on tehingu käigus saadud aktsiaid täna alles, oleks ta teenistus hotmaili-tehingust üle 121 miljoni dollari, seda vaid 300.000 dollari investeerimisest!
Ta võinuks ammu pensionile minna, kuid jätkab tööd riskikapitalifirma Draper Fisher Jürvetson (DFJ) juhatuses – toetades ettevõtjaid, kes soovivad maailma muuta (tema enda sõnad). Mõistagi ei ütle ta seejuures ära võimalusest varandusele lisa teenida.
DFJ kapitalimahutusi mõõdetakse praegu 4,5 miljardi dollariga. DFJ on USAs väga kõrge mainega. Ainuüksi Ühendriikides on kontsernil umbes paarkümmend harukontorit, lisaks veel üle maailma – kokku ligi 30 linnas. 20 tegevusaasta jooksul on DFJ oma raha ja oskustega aidanud ligi 300 ettevõttel kasvada ja areneda.
Kui Raigo Neudorf palus Jürvetsonil DFJ edukamaid äriprojekte nimetada, lisandusid Hotmailile veel Skype, Focus Media ja Baidu.
Meenutame, et eBay maksis Skype’i eest 2,6 miljardit dollarit.
Baidu on Hiina suurim internetiotsing, mille väärtust hinnati 1,5 a eest $4 miljardile. DFJ-i osa moodustas sellest miljardi, ehkki praeguseks on selle väärtus mõnevõrra vähenenud.
Focus Media sai samuti alguse Hiinast. Ettevõte alustas videoekraanide paigaldamisega kõrghoonete liftidesse, et neis igavlevatele inimestele reklaami näidata. Ettevõtte asutaja vajas lisakapitali ja leidis tee DFJ-i juurde. Focus Media ärimahtusid mõõdetakse sadades miljonites dollarites.
DFJ-l on kombeks investeerida eelkõige väga kiiresti arenevatel turgudel tegutsevatesse ettevõtetesse, kel on potentsiaali. Silma hoitakse peal nii uutel tehnoloogiatel kui ka olemasolevate tehnoloogiate uusrakendustel.
Ent Steve Jürvetsonil on isiklikke investeeringuid ka Eestis. Ta omab kinnisvarainvesteeringuid läbi OÜ Broadgate Capital, mis kavatseb järgneva paari aasta jooksul investeerida Balti riikidesse 2 miljardit krooni, sellest kolmandiku Eestis peamiselt luksuskorteritesse.
Ta on investeerinud ka fondi Baltic Capital ning mõnedesse aktsiatesse. „Samas – üks mu lemmikprojekte Eestis oli seotud ühe filmi valmimisega. Tegu on dokumentaalfilmiga laulvast revolutsioonist. Loodetavasti olete kõik seda näinud,“ rääkis Steve Jürvetson ajakirjanikule. Ta väljendas ka valmisolekut välisspetsialistina kaasa lüüa hiljuti Eestis tööd alustanud riiklikus riskikapitalifondis Arengufond.
Küsimusele, kas ta peab reaalseks harukontori avamist ka Baltimaades, vastas Steve Jürvetson, et talle see meeldiks, lisades: „Ehk peaksime sel juhul kaaluma partnerlust ühe grupiga, mis on täna just suunamas fookust Baltimaade riskikapitali turule.“
Jürvetson peab hetkel DFJ-le kõige atraktiivsemateks valdkondadeks tarbimisele suunatud internetiteenuseid, energeetika, puhastustehnoloogiaid, materjali- ja elektroonikatööstust ja bioloogilist energiat.
Küsimusele, mis on olnud tema senise karjääri
suurim möödalaskmine, vastas ta: „See, et oleme lasknud käest libiseda suurepärastel ettevõtetel, mida me ei näinud nii suurepärastena siis, kui toimus nende esmane hindamine ja väärtustamine.“
Kuidas näeb välja Steve Jürvetsoni tavaline tööpäev?
See koosneb kohtumistest erinevate ettevõtjatega, ettevõtete külastamisest, juba tegutsevate firmade juhtkonna koosolekutest ja lõputust e-posti voolust.
DFJ-le laekub aastas ca 50.000 äriplaani, lisaks veel need ärikavad, mis esitatakse läbi DFJ filiaalide võrgustiku.
Vastates Neudorfi järgmisele küsimusele rääkis Steve, et ta on neljal korral Eestit külastanud. „1998. aastal sõitsime abikaasaga terve Eesti läbi. Alustasime Tallinnast ning külastasime Haapsalut, Kuressaaret, Pärnut, Viljandit, Tartut ja tervet rida väiksemaid linnu. Kahel korral külastasin Eestit isaga, kes oli siit ära olnud 60 aastat ning kes kohtus siin lapsepõlvesõpradega. Ma sain sukelduda siinsesse keelde ja kultuuri. Tundsin, et olen sattunud kodumaale. Eesti on ilus riik,“ tõdes ta.
CV Steve Jürvetson • Sündinud 1967. a Tiiu ja Tõnu Jürvetsoni perekonnas Phoenixis Arizona osariigis.
• Tema vanavanaisa Woldemar Päts oli Eesti presidendi Konstantin Pätsi vend.
• Lõpetas klassi priimusena keskkooli Texases ja Henry Fordi stipendiaadina Stanfordi ülikooli.
• Töötanud riistvarafirma Hewlett-Packard insenerina (programmeerinud üheksas keeles), samuti arvutifirmade Apple ja NeXT marketingiosakonnas.
• Kujundanud turundus-, müügi- ja äristrateegiaid paljudele tarkvara-, andmeside- jt kompaniidele.
• Investeerimisfirma Draper Fisher Jurvetson partner.
• Ajakiri Fortune Magazine valis ta maailma kümne edukaima direktori hulka.
• Sama ajakiri paigutas 2003. aasta septembris ta seitsmendale kohale 40 kõige enam sel sajandil maailma mõjutanud alla 40aastase isiku nimistus.
• On investeerinud Eesti geeniprojekti, firmasse e-Geen ning eestlaste kaasosalusel valminud internetitelefonifirmasse Skype.
(Allikas: Postimees)
(Saldo/ref.EE)
