Stalini punaste kuningkrabide vägi valmistub dessandiks Rootsi vetesse EPLO
Kuumad uudised 18 Jan 2009  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Autor: Heiki Suurkask EPLO

Norra rannik on olnud hiigelkrabide levikuga hädas juba ligemale viiskümmend aastat.

Hiiglaslikud punased kuning­krabid (Paralithodes camtschaticus), kelle sõrgade siruulatus võib küündida isegi 1,8 meetrini, on Alaska ja Kamtšatka ranniku põliselanikud. 1932. aastal tuli Stalinil tuju asustada osa neist Koola rannikule. 1960. aastal kordas Moskva seda eksperimenti Murmanski lahes. Eesmärk oli õilis: anda vaestele kaluritele rammusamat saaki. Kuid Põhja-Norra on selle agressiivselt leviva võõrliigiga nüüd juba püsti hädas.

Rootsis palusid mõned ettevõtjad hiljuti luba hakata neid restoranide tarbeks ka sealsetes vetes kasvatama. Riik ei saanud seda keelata. „Me ei saa öelda sellisele impordile „ei”. See oleks kaubanduse takistamine. See-eest on tugevasti keelatud krabide paigutamine mujale kui suletud veesüsteemi,” teatas looduskaitseameti esindaja Melanie Josefsson ajalehele Dagens Nyheter. Põllumajandusamet seadis ka piirangu, et Rootsis tohib kodustada vaid isaseid kuning­krabisid, kuid andis samuti loa.

Põhjamere-äärsete riikide restoranid on uue delikatessi kiiresti omaks võtnud ja kuning­krabitooteid pakutakse süüa ka Eesti restoranides. Üsna soolase hinna eest, enamasti eelroana salatites. Algsest võrkudelõhkujast on saanud majanduslik suurjõud. Üks isend kaalub kuni 10 kg, liha kilohind ulatub 1000 kroonini.

Kalameeste lemmiksaak

Kalameestele on ta kujunenud lemmiksaagiks, mille kättesaamiseks ollakse valmis end polaarvetes isegi haigeks külmetama. Samal ajal on neid Vaikse ookeani põhjaosas tööstusliku püügiga juba nii palju hävitatud, et seal vajavad kuningkrabid ise kaitset.

Praegu pole veel teada, kas Rootsi soojemad veed neile üldse sobivad. Norra rannikut pidi lõunasse kolides pole Kamtšatka krabid veel meie laiuskraadidele asunud, kuid ometi on nad kohalikke mereliike välja tõrjudes ilmutanud suurt vastupidavust. 1990. aastatel järsult paljunenud elukaid leidub Euroopa põhjarannikul juba 50 miljonit.

Looduslikke vaenlasi ei ole

•• Võimalus, et neid hiigelelukaid hakataks Rootsi vetes kasvatama, peaks tegema murelikuks ka Eesti. Euroopa looduskaitsjate muret on suurendanud kokkupuuted teiste invasiivsete võõrliikidega, mis paljunevad massiliselt. Ka Läänemeres pole kuningkrabil looduslikke vaenlasi.

•• Nn Euroopa katusel ehk Norra ja Venemaa põhjarannikul on hiigelkrabide laiutamine ajanud paljud karbi- ja molluskiliigid juba väljasuremise piirini.

•• Kuningkrabid on võimelised sööma peaaegu kõike: isegi teiste koorikloomade kestad pistetakse nahka, et oma soomuse jaoks kaltsiumi koguda. Eestisse importimiseks keelatud võõrliikide nimekirja kuningkrabi veel ei kuulu.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus