Kuidas 34 Kodu-Eesti amicat Amicitia Toronto koondisel külas käisid Tänavune korporatsioon Amicitia aastapäeva tähistamine oli eriline nii Toronto koondise kui Eesti amicade jaoks: kodumaalt saabus Torontosse 34 külalisamicat, kellest umbes pooled Tartust tegevkonvendist ja pooled vilistlaskogust. Ilmselt on akadeemilises ajaloos selle näol tegemist lausa pretsedendiga — teadaolevalt pole varem nii suur grupp korporante Kodu-Eestist oma sõpruskoondist külastanud.
Külalised saabusid 19. novembril ja järgneva aastapäevaürituste nädala sisse mahtus rohkelt sündmusi, nii rahulikumaid kui väsitavamaid, ja unetunde jäi kindlasti paljudel napiks, aga aastapäev sai suurejooneliselt tähistatud ja soe tunne jäi hinge nii külalistel kui võõrustajatel. Püüame kahe järgneva lehenumbri jooksul anda ülevaate selle sisutiheda nädala tegemistest, alustades sellest, kuidas kõik üldse alguse sai.
Korp! Amicitia Toronto koondist seovad Tartu koondisega pikaajalised sõprussuhted — vahetatakse pidevalt kirju ja hoitakse üksteist tegevusega kursis. On toimunud ka amicade külaskäike ühele ja teisele poole ookeani, kuid rohkem omal algatusel. 2006.a. kevadel käis aga 15-liikmeline grupp Toronto amicasid Tartus kommerssil ja volbriüritustel, mis jättis mõlemale poolele sügavad muljed ja võimsad emotsioonid: sõprussuhted, mis enne olid abstraktsemad, tugevnesid, ja volbrirongkäigus kutsutigi Eesti amicasid vastukülaskäigule. Pandi ka paika aeg — pooleteise aasta pärast ehk siis november 2007. Algul tundus see idee justkui naljaga pooleks öelduna, ent tänavu kevadel muutus konkreetsemaks.
Asjaajamise võttis enda peale vil! Maimu Nõmmik, kes tunneb nii Eesti kui Kanada olusid: on ta ju siinmail sündinud-kasvanud, elades nüüd juba 16 aastat Eestis ja osaledes vilistlaskogu tegevuses, hoides tihedat sidet ka Toronto koondisega. Hakati sõiduks vajalikke ettevalmistusi tegema: gruppi organiseerima, pileteid kinni panema jne. Kõigile soovijatele anti võimalus kaasa tulla ning nii kujuneski see suur grupp.
Nagu öeldud, jagunesid tegevkonvendi ja vilistlaskogu liikmed pooleks. Kuigi Eestis on enamus seotud korporatiivse tegevusega üliõpilasajal ja mitte kõik ei jää oma korporatsiooniga ülikooli lõpetamise järel seotuks. Aga paljud jäävad: nii käib vilistlaskogu Tartus ja Tallinnas koos kord kuus. Tudengitel on tegevus rohkem aktiivne: Tartu koondisel on oma korter, kus on iga päev midagi teoksil, koosolek toimub kord nädalas.
Külalisamicasid oli igalt elualalt: õigusteadus, meditsiin, filoloogia, teoloogia, ajakirjandus, kunst, arhitektuur jm. Nagu külalised ütlesid, on nende muljed lausa laes: päevad on nii sisutihedad, justkui oleks ühe nädala asemel viibitud siin kaks. Kõik amicad olid majutatud kodudesse, mis lisas ettevõtmisele kodusoojust ja võimaldas üksteist ja elustiile paremini tundma õppida. Külalised tõstsid esile ülisooja vastuvõttu Toronto amicade poolt, samuti kõiki neid toredaid üritusi, kus osaletud sai. Ja käisid välja ka uue kutse: ootame teid külla veel suurema grupiga, nii et trumbake üle!
*
Suurt huvi pakkus külalistele võimalus kuulda siinsest akadeemilisest elust — selleks oli reedel, 23. novembril korraldatud Tartu College’is kohtumine Tartu College’i president em. Elmar Tampõlluga ja Toronto Ülikooli prof. Jüri Kivimäega.
Hr. Tampõld nimetas, et Tartu College sai just 40-aastaseks — 40 aastat tagasi oli olemas paber, mis lubas hakata ehitama mittekasutaotlevat hariduslikku ettevõtet. Nagu ta märkis, on see väliseesti grupi ainuke ettevõte, mis on rakendunud Kanada majandusse.
Kõneleja andis ülevaate Tartu College’i asutamisest, samuti Eesti Õppetooli loomisest Toronto Ülikooli juurde; akadeemiliste organisatsioonide tegevusest ja sellest, kuidas tänaseks tegutseb Tartu College’i katuse all umbes 30 iseseisvat gruppi, mille hulgas on korporatsioonid ja seltsid ning mitmed kultuurilised grupid. Juttu oli ka ajaleht Eesti Elu asutamisest, mis on samuti Tartu College’i üks osa, ja suure lugejaskonnaga võrgulehest, mis on ülemaailmseks sillaks. Veel rääkis hr. Tampõld laiemalt Eesti rahvusgrupist Kanadas ja tegevuse paljususest.
Järgnevalt sai sõna prof. Kivimäe, kes töötab alates 1999. aastast Toronto Ülikoolis, õpetades Baltimaade ajalugu. Lisaks õpetab ta eestikeelset ajalooseminari Tartu College’is. Enne Torontosse siirdumist oli tema töökohaks Tartu Ülikool. Alustuseks kõneles ta siinsest eesti ühiskonnast ja selle tublidusest: kunagi oli Toronto Ülikoolis 14 eesti rahvusest professorit, praegu 2—3.
Prof. Kivimäe rääkis üle 20 aasta tegutsenud Toronto Ülikooli Eesti Õppetoolist, seal tegutsenud õppejõududest ja eesti keele õpetamisest. Ta kõneles ka 70.000 üliõpilasega Toronto Ülikoolist laiemalt, õppemaksudest jpm. Oma tööst rääkides tõi ta esile võrdlusi Tartu ja Toronto ülikooli vahel, üliõpilaste ettevalmistust, hindamise kriteeriume jpm. Juttu oli ka Tartu ja Toronto ülikoolide vahetuslepingust ja võimalik, et mõnel kuulajal tekkis selle vastu sügavam huvi.
Kohtumise lõppedes kutsus hr. Tampõld kõiki koosviibijaid Tartu College’i kohvikusse lõunale, andes võimaluse lõunalauas huvitavat vestlust jätkata.
(järgneb)
