Soomes eestlasi aitav õigusbüroo upub töösse
Eestlased Soomes | 26 Oct 2013  | EWR OnlineEWR
E24

Soomes tegutseva õigusbüroo ScanLex OÜ vanemjurist Tom Eldberg tunnistab, et petiseid, kes eestlastel naha üle kõrvade tõmbavad, on üha rohkem, ja büroo upub töösse.

ScanLexi õigusbüroo on ainus eestlaste juriidiliste probleemidega tegelev büroo Soomes. Õigusbüroo on tegutsenud juba üle 20 aasta, kuid ScanLexi nime kannab see käesoleva aasta suvest. Suurem osa ScanLexi pöördunud inimestest saab õigusabi tasuta.

Endise kohtuniku Eldbergi sõnul on Soomes töötavate eestlaste põhiprobleemid seotud just tööga. «Eestlaste õigusi rikutakse siin väga julmalt nii palga, tööaja, tööst makstavate lisatasude kui ka töökaitse küsimustes,» tunnistas Eldberg. Ta lisas, et Eesti töötajaid ei kohelda Soome töötajatega võrdselt, kuid see ei ole õige. «Selline karjuv ebaõiglus on ka üheks peamiseks põhjuseks, miks ScanLexi õigusbüroo loodi,» nentis Eldberg, lisades, et probleeme on palju ja nende hulk kogu aeg ainult kasvab – kasv on olnud silmapaistev viimastel aastatel. «Omast kogemusest võime öelda, et seadusevastaselt toimitakse eelkõige ehituse, metalli, koristuse ja transpordi alal,» nentis Eldberg.

Viimastel aegadel on ScanLex kokku puutunud ka uut tüüpi nähtusega, nimelt petavad Soomes eestlasi ka eestlastest tööandjad ise. «Siiski võime öelda, et peamised petised on soomlased,» märkis Eldberg.

ScanLexi õigusbüroos on praegu töös umbes 30 eestlaste töö-, kriminaal- ja tsiviilprobleemidega seotud asja. «Soome tööõigusseadused kaitsevad töösuhtes nõrgemat osapoolt ehk töötajat ja pole oluline, kas töötaja on pärit Eestist, Soomest või kusagilt mujalt. Kõiki töötajaid peab kohtlema võrdselt,» nentis Eldberg.

Mehe sõnul puudutab üks juhtum näiteks Soomes omal alal pädevat Eesti ehitustöölist, kellele on vähem palka makstud, kelle tööpäevad on olnud ülipikad, elamistingimused viletsad ning tööandja pole talle tööga seotud väljaminekuid kinni maksnud. «Nõuame tööandjatelt puuduoleva palgaraha ja muud võlad koos protsendiga tagasi kas läbirääkimiste teel või kohtu kaudu,» kinnitas Eldberg.

Ühe eestlasega juhtus aga ränk tööõnnetus – ta jäi traktori alla. «Enne seda ei olnud töötaja saanud vajalikku kaitsevarustust ega näinud ka tööohutusjuhendit. Pärast pikka haiguspuhkust ei ole töötaja enam töövõimeline. Ta lasti lahti väljamõeldud põhjusel, nimelt olevat firmal vilets majandusseis. Praeguseks on antud töötajal õigus saada kahjutasu 24 kuu ulatuses, mida me talle praegu kohtu kaudu ka nõuame,» selgitas Eldberg.

Vanemjurist sõnas, et kahjuks on nii mõnigi noor Eesti mees Soomes seotud ka kuritegevusega. «Oleme aidanud eestlasi näiteks olukordades, kus nad on saanud karistada purjus peaga sõitmise, varastamise, füüsilise vägivalla kasutamise või narkootikumidega kauplemise eest,» tõi Eldberg näiteid. «Meie klientideks on sageli noored Eesti mehed, kes on peotujus sattunud enda või «laenatud» autorooli taha ning jäänud vahele purjus peaga sõitmise eest, ja ka ilma loata võõra auto kasutamise eest.»

Eldbergi sõnul on kriminaalasjade puhul oluline, et kliendile seletataks tema õigusi emakeeles ja et seda teeks ennekõike Soome seadusi tundev jurist. «Tihti on küsimus selles, et Soomes töötavad eestlased ei tunne oma õigusi. Nad ei oska või ei ole võimelised nõudma võrdväärset kohtlemist soomlastega. See on suur probleem, mille lahendamisel tahame olla teerajajad.»

Probleeme saab vanemjuristi soovitusel ära hoida, kui asjatundjatelt juba võimalikult vara nõu küsida. Samuti tuleb kõik lepingud vormistada kirjalikult ning pöörduda abi saamiseks asjatundja poole kohe, kui tundub, et tööandja rikub lepingut.

«On hea teada, et kohtukulud maksab lõpuks see pool, kes kohtus kaotajaks jääb. Meie juhtumite puhul on neiks alati olnud tööandjad,» sõnas Eldberg, lisades, et eestlastel on ka näiteks kuritegevusega seotud juhtumite puhul võimalus saada tasuta õigusabi – sellisel juhul katab kulud Soome riik.
Tarbija24»Töö
Toimetaja:
Piret Lakson

 
Eestlased Soomes