Soomepoiste mälestustahvel Lihulas (1)
Eestlased Eestis 29 May 2011 Peep PillakEWR
    Trüki   E-post   FB     
28. mail tähistas Lihula Gümnaasium oma auväärset 225. aastapäeva. 1786. aasta maikuus alustas Lihulas tegevust palgalise õpetajaga kaheklassiline kool. Eks juba varemgi üritati Lihula kandis haridust anda, kuid sellest alates on siin kool järjepidevalt toiminud. 1937. aastal valmis Lihulas uus kahekordne koolihoone Tallinna maantee ääres, kus järgmise aasta 23. oktoobril peeti erareaalkooli avaaktus. Praegu tegutseb Lihula Gümnaasium uues ja suuremas majas, endise erareaalkooli hoones Tallinna maantee 25 on aga Lihula valla raamatukogu. Seal koolijuubeli ürituste käigus Lihula gümnaasiumi soomepoiste mälestustahvel avatigi.



Lihula gümnaasiumist läks vabatahtlikuna Jätkusõja ajal Soome armeesse teenima kümme koolipoissi ja üks õpetaja. Neli neist olid mereväes, teised 200. jalaväerügemendis. Soome vabaduse ja Eesti au eest jätsid oma elu sotamies Mart-Eero Lauter, kes sai haavata ja suri haiglas 18. veebruaril 1944 ning sotamies Helmuth Adolf Jõevee, kes langes 6. juulil 1944 Pietolas. Mõlemad on maetud Malmi kangelaskalmistule Helsingis. Õpetaja Ilmar Altvälja oli Soome armees nooremseersant, tuli augustis 1944 tagasi Eestisse, kus võitles Tartu rindel pealetungiva Punaarmee vastu ja jätkas pärast sõda tegevust pedagoogina Läänemaal, Räpinas ja Harjumaal. Mereväes teenis madrusena Juno Tool, kes pärast sõda õppis Tallinna polütehnilises ja pedagoogilises instituudis ning töötas seejärel õpetaja ja koolijuhatajana. Madrus Voldemar Kuusemets töötas pärast sõda Hiiumaal agronoomi ja maaparandajana. Madrusena teeninud Ilmar Jõenurm läks Soomest Rootsi, kus tegutses pärast tehnikakooli lõpetamist joonestaja ja konstruktorina. Soome teise klassi Vabadusmedaliga autasustatud madrus Lembit Varblane töötas pärast sõda õpetajana ja koolidirektorina ning tema oligi Lihulas mälestustahvli ülespanemise eestvedajaks. Sotamies Adolf Valler töötas pärast sõda õpetajana ja oli Lelle kooli direktor. Sotamies Karl Soodam osales Eestisse tagasi pöördudes 1944. aasta septembris Tallinna kaitselahingutes, töötas pärast sõda õpetajana Märjamaa ja Martna koolis. Sotamies Evald Mäepalu võitles Eestisse tagasipöördumisel Tartu rindel, seejärel lõpetas Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonna, töötas samas spordiõpetaja ja dotsendina. Sotamies Erns Pertel lõpetas samuti Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonna ja töötas seejärel mitmel pool õpetajana. Nagu nähtub, on Lihula gümnaasiumis õppinud soomepoisid andnud suure panuse Eesti pedagoogikasse. Huvitav on ka see, et ükski neist ei olnud otseselt Nõukogude võimude poolt represseeritud, võib-olla oli oma osa selles ka asjaolul, et pärast sõda tunti Eestis suurt puudust pedagoogidest ja eriti just meespedagoogidest.

Mälestustahvli avamisel kõneles soomepoiss Lembit Varblane, Lihula vallavanem Riho Erismaa ja gümnaasiumi direktor Peep Susi. Viimased rõhutasid oma sõnavõttudes soomepoiste olulist osa noorte põlvkonna kujundamisel. Soomepoiste nimel avaldas Lihula rahvale tänu Soome Sõjaveteranide Eesti Ühenduse esimees prof. Uno Järvela. Avatud mälestustahvli autor on Tiit Kaljuste ja see peaks soomepoiste ideed Lihulas viima ka tulevaste põlvedeni. Soomepoisid olid tahvli avamise järel kutsutud gümnaasiumi direktor Peep Susi vastuvõtule, millega kaasnes ka meeleolukas kontsert. Lihulas jätkusid aga gümnaasiumi aastapäevaüritused spordivõistlustega, mälestushetkedega kalmistul õpetajate haudadel, kontsert-aktusega ja rongkäiguga ning muidugi endiste koolikaaslaste ja õpetajate koosviibimistega. Lihulas on aga augustis oodata veel suuri pidustusi, mis seotud Lihula esmamainimisega dokumentides 800 aastat tagasi.


Peep Pillak
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus