See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/soomepoiste-maikuu-kokkutulek/article28303
Soomepoiste maikuu kokkutulek
21 May 2010 Hannes Oja
Kuigi sel kevadel on olnud juba soojemaid päevi, üllatas loodus meid hiljuti ootamatu külmalainega. Et maikuine soomepoiste kohtumine langes ühele sellisele jahedale päevale, oli osavõtt mõnevõrra tagasihoidlikum.
Maikuu sünnipäevalapsed (vas.): Eevi Moks, Edgar Marten ja Maret Truuvert.<br> Foto: erakogust - pics/2010/05/28303_1_t.jpg
Maikuu sünnipäevalapsed (vas.): Eevi Moks, Edgar Marten ja Maret Truuvert.
Foto: erakogust

Kuna klubi esimees Ylo-Mark Saar ei saanud seekord kohale tulla, asendas teda abiesimees Raffi Moks, kes avas kokkutuleku ja rääkis selle kavast.

Sõjaveteranide uudistest on märkida niipalju, et juunikuus peetakse Kuopios Soome sõjaveteranide liidu aastakongress, kus tehakse kokkuvõte sõjaveteranide tegevusest. Soome sõjaveteranide aprillikuise tegevuse pearõhk oli Talvesõja lõpu võitlusel.

Eesti veteranid kuuluvad soome veteranidega ühisesse liitu, mistõttu esilekerkivad muudatused puudutavad meidki. Paratamatu on liikmeskonna vananemine.

Raffi Moks nimetas järgnevalt maikuu sünnipäevalapsi, kellest „kõrgemasse“ astmesse ehk 90-aastaste hulka jõudis Edgar Marten, kuid sünnipäeva tähistasid sel kuul ka klubi naisliikmed Maret Truuvert ja Evi Moks.

Daamide õnnitlusosa juhatas sisse Asta Kaups lauluga „Soovin õnne ja head“, juubilar Edgar Martenile hüüti kolmekordne „Ta elagu!“.

Edgar Marten teatas osalenutele, et on ilmunud uus, enam kui 500-leheküljeline raamat „Soomepoisid – võitlus jätkub“, mis kujutab endast järge E. Uustalu ja R. Moora raamatule „Soomepoisid“. Vastilmunud raamatu autorid on Mart Laar, Peep Pillak, Hain Rebas ja Meelis Saueauk. Kuid ilmumas on veel paar raamatut. E. Marten kirjeldas Arved Viirlaidi tööd poolelioleva raamatu „Kolm tilka verd“ kallal, mille autor loodab lõpetada jõuluks. Teose „Põhjatähe pojad“ teine trükk peaks samuti mõningate parandustega varsti valmima.

On siiski tore, et soomepoiste tegevusel on oma vaimsus olnud, mis meid on sidunud ja tugevaks teinud ning et oleme saanud näha vaba Eestimaad.

Paavo Loosberg juhtis järgnevalt tähelepanu arhiivindusele. Ta soovitas säilitada kõike väärtuslikku ja mitte midagi olulist ära visata. Suurt tähelepanu nõuab fotokogude korrastamine; kahjuks puuduvad paljudel fotodel kuupäev ja tekst. Selle tööga on juba ka alustatud.

Seejärel istuti kohvikus, kus kohvilauas meenutati endisi aegu ja räägiti veel eelseisvast vajalikust tööst.
Märkmed: