Soomepoiste Klubi tähistas 13. märtsil Eesti Maja kunstigaleriis soomepoiste liikumise 64. aastapäeva. Osavõtjaid oli neljakümne ümber — veterane, nende abikaasasid ja leski. Külalisteks oli Peetri koguduse vikaarõpetaja Marek Roots koos abikaasa ja tütrega ning Soome Veteranide Liidu Kanada Piiri sekretär Ben Järvenpää.

Sündmuse avas klubi esimees Ylo-Mark Saar, märkides, et see päev on alati olnud rõõmsameelne. Hea on vaadata, kui kodumaal võetakse üle töökohustusi ja rahvuslikke ülesandeid, kus on märkimisväärsed eesti noorte saavutused. Aastapäeval tunneme, et ka meie oleme andnud oma osa selle maa tuleviku heaks. Kõne lõpetati soomepoiste hümniga „Teid me tervitame“.

Edgar Marten mälestas lahkunuid, märkides, et meie mõtted liiguvad minevikus maal, mida luuletaja Gustav Suits nimetas Tuulemaaks, kus on mitme tuhande aasta jooksul elanud inimesi, kelle hulgas on meie esivanemad, andes oma elu selle maa eest võideldes. Nende süda on olnud seotud selle maaga. Mälestamine lõpetati teemakohase lauluga.

Soome Veteranide Klubi sekretär Ben Järvenpää rääkis kohtumisest eesti keele ja kultuuriga juba 67 aastat tagasi, kui jagati võitlustandrit. Ta andis mälestuspildi sõja viimasest päevast, kui Soome peaminister Kajander kõneles saavutatud rahust, aga Vene lennukid olid taeva all pommilaadungitega. 50 aastat tagasi organiseeriti Soome veteranide organisatsioon, kui eestlased olid juba oma organisatsiooni loonud.

Pastor M. Roots ütles söögipalve, millele järgnes lõuna. Y.-M. Saar tegi teatavaks seekordsed sünnipäevalised: Kaarel Tali ja Leonid Seim. Viimane meenutas 40 aasta tagust Soome külastamist, kui ta sai sealselt kodumaa eestlaselt kingituseks eesti tütarlapse kuju. K. Tali rääkis Soome sattumisest Todt organisatsiooni laevaga, millega jõuti Loviisasse ja edasi Turusse.

Õp. Roots otsis oma sõnavõtu alguses vastust küsimusele: mis võiks ühendada noori ja eakaid inimesi? Ta leidis, et noorus ise, kuna see on kõikide põlvkondade ühine kogemus. Noorus oma idealistlikkuses ei karda ohte ja saadab sellega korda suuri tegusid. Seda sümboliseerib Taaveti julgus Koljati ees, aga ka soomepoiste vaprus, kes olid enamuses 17—23 aastat vanad. Õp. Roots kirjeldas Oskar Puhmi meenutusi sõjapäevilt, mil vaimulikul tuli viibida paljude surma juures. Keegi ei lahkunud palveta. See näitab, et noored eesti mehed polnud sõjaõudustes paadunud, vaid neis oli alles elus süda. Lõpetades oma kõne soovis õp. Roots, et soomepoisid jaksaksid ikka koos käia ja oma sidemeid säilitada.

Ylo-Mark Saar andis külalisele mälestuseks Soomepoiste ajalooraamatu, teistele aga kutse aprillikuus toimuvale Soome Sõjaveteranide Liidu 50. aastapäevale Eesti Majja. Raffi Moks tutvustas üksikuid veterane Kanadas ja Ühendriikides, kelle vanus on 90 lähedale jõudnud. Paavo Loosberg ütles lõppsõnas tänusõnu kõigile, kelle abiga on koosviibimine õnnestunud ja pastor Marek Rootsile, kes on meie vahel levitanud ühisvaimu. Ta meenutas veel Soome Veteranide Klubi kutset Eesti Majas toimuvale soome-eesti ühisele koosviibimisele: suures saalis on kavaline osa, keskmises saalis suupisted. Sündmus toimub 27. aprillil, soome veteranide 50. aastapäeval.

Märkmed: