Möödunud teisipäeval tähistasid soomepoisid Eesti Maja kohvikus oma rügemendi ja liikumise kuuekümnendat aastapäeva; teine suurem aastapäevapidustus on ette nähtud sügisel. Poolsada veterani ja nende abikaasat veetsid sooja ja sisuka mälestuste radadele juhitud koosviibimise, mida alustati soomepoiste hümniga „Teid me tervitame…“.
Esimees Ylo-Mark Saar tutvustas külalisi, kelleks olid praost Joel Luhamets Tartust, TEVÜ esimees Ilor Tamm, lauljatarid Valve Tali ja Hilda Sepp, kes olid kaastegevad eesolevas kavas; ning andis Ilor Tammele üle Pupastvere lahingu mälestusmärgi.
Järgnevas avasõnas andis esimees ülevaate möödunud aastaist. 1943 lahkusime kodumaalt, mil ebalegaalne mobiliseerimine põhjustas Soome pagemise. 18—22- aastased said 1943.a. märtsis käsu ilmuda sõjaväekomisjoni; sama kordus sügisel. Oleme need vähesed, kel õnnestus põgenemine Soome. Esimesed mehed saabusid Soome 13. ja 18. märtsil 1943 ja juba 1. aprillil saadeti esimene grupp eesti vabatahtlikke Karjala kannasele. Juuniks oli juba 340 eesti vabatahtlikku Soome sõjaväes. Järgmisel aastal tõusis sõjaväe valinud meeste arv 3300-le.
Meestele anti soomlaste poolt sõjaline väljaõpe, kalevipoeglik soome sepa mõõk. Kui aeg 1944.a. septembris täitis meeste soovi kodumaad abistama minna, jäeti 174 kaaslast Soome mulda puhkama.
Soome Sõjaveteranide Liidu Kanada Piiri esimees Veikko Kallio ütles, et Soome Sõjaveteranide Liit austab alati neid, kes on töötanud veteranide tegevuse heaks: Raffi Moksile kinnitati rinnale kuldne teenetemärk; Hannes Ojale ja Ylo-Mark Saarele sõjaveteranide teeneterist nende pikaajalise töö eest Soomepoiste Klubi tegevuses.
Langenute mälestamisel avaldas Edgar Marten tänu neile soomepoistele, kes langesid Karjala kannasel ja lahinguis kodumaa pinnal või Siberi karistuslaagreis. Ta mälestas ka neid, kes on lahkunud meie sõprusringist, tuues motiive H. Oja ja A. Viirlaidi luulest.
Friida Rämmeld esitas A. Abeli luuletuse „Langenud kangelased“, misjärel lauldi „Mälestuspalvel ristatud käed“.
Praost Joel Luhamets ütles söögipalvuse, millele järgnes lõunasöök.
Soome Sõjaveteranide Liidu Kanada Piiri esimees Veikko Kallio tänas sõbraliku vastuvõtu eest ja märkis ka praegust olukorda maailmas. Siis andis kutse tulla Soome Veteranide Päevale 27. aprillil Agricola kirikus ja 18. mail osalema samas langenute mälestuspäeval.
Muusikalises osas laulsid õed Valve Tali ja Hilda Sepp Enno Õunapuu saatel kolm duetti, esimeseks A. Haugi „Kodu“, siis „Ristikheinast“ ja E. Purje „Igatsusest“.
Ene Tamm tutvustas kõnelejat praost Joel Luhametsa, kes on praegu Peetri koguduse külalisõpetaja, lõpetanud Tallinna Polütehnilise Instituudi ja siis usuteadusliku seminari. Olnud 11 aastat Kuressaares, 7 aastat Põltsamaal ja 6 aastat Tartu Pauluse koguduse õpetajaks ja Tartu praostiks. On Tartu linnavolikogu liige.
J. Luhamets avaldas siirast lugupidamist soomepoistele. Soome on talle olnud eriline maa, millel on koht tema südames, peamiselt kiriklikul pinnal. Kõneleja peatus praegusel Eesti olukorral, uue ühiskonna ülesehitamisel ja ideoloogiatel, rääkides ka usklike elust nõukogude aja tingimustes. Tema perekonda hoidis usk Jumalasse.
Jätkugu soomepoistel kodumaa olude mõistmist, lõpetas kõneleja.
TEVÜ esimees Ilor Tamm tervitas ühingu poolt ja meenutas päeva, mil oli Tartu rindel koos soomepoistega venelaste vastu võidelnud, kuid milline „abielu“ jäi lühikekseks.
Y.-M. Saar edastas Rootsi soomepoiste tervitused, kes olid hiljuti sama tähtpäeva pidanud.
Paavo Loosberg meenutas, et Soome mereväes teenis ka 400 eesti meremeest, keda rügemendi kõrval kiputakse unustama. Siis meenutas arhiivis tehtud avastust Saksamaa ja kommunistliku Venemaa ühisest relvatööstusest Uraalides 1922.-st 1933. aastani, kui Hitleril polnud enam vaja oma salajast koostööd varjata, sest ta oli küllalt tugev, et pidanuks lääneliitlasi kartma.
Lõpuks nimetas kõneleja käesoleval aastal 80-aastaseks saajad, keda oli 25, 85-aastaseks saajaid 5, edasi ülespoole veel 90- ja 93-aastased. Nooremate hulka kuulub üksnes esimees Ylo-Mark Saar, mis annabki talle palju jõudu ja töötahet.
Klubi tavalised koosviibimised jätkuvad igal kuul ja kui on külmade ilmade tõttu mõnele tulemata jäetud, siis aprillis oodatakse kõiki kohale.

Märkmed: