Soome ühiskonnategelased taunivad Eesti-vastaseid rünnakuid PM
Kuumad uudised 08 Oct 2008  EWR
    Trüki   E-post   FB     
BNS

Mitu tuntud Soome ühiskonnategelast taunis ajakirjale Seura antud intervjuus soomlaste viimasel ajal sagenenud rünnakuid ja halvustavaid väiteid Eesti kohta.

Soome välisminister Alexander Stubb, ajaloolane Seppo Zetterberg ning diplomaat Max Jakobson kinnitasid intervjuus Seurale, et ei ole mingit alust väita, nagu oleks Eesti ühinenud Nõukogude Liiduga vabatahtlikult.

Stubbi sõnul on olemas faktidel põhinev tõestus, et Nõukogude Liit okupeeris Eestit kuni 1991. aastani.

Stubb meenutas juhtumit, kui ta käis mitme aasta eest koos Euroopa Komisjoni endise presidendi Romano Prodiga Eestis ning jutuks oli Eesti ühinemine Euroopa Liiduga.

«Keegi küsis, et miks peaks Eesti ühinema Euroopa Liiduga, kui ta alles hiljuti pääses Nõukogude Liidust. Prodi vastas, et ta ei mäleta, nagu oleks Eesti kunagi vabatahtlikult Nõukogude Liiduga ühinenud,» lausus Stubb.

Soome välisministri sõnul peab iga soomlane aru saama, kaasa arvatud akadeemilised uurijad, et Eesti ei liitunud Nõukogude Liiduga vabatahtlikult ning vastupidise väitmine on vale ja Eesti jaoks solvav.

Stubbi sõnul ei ole soomlastel õigust arvustada Nõukogude okupatsiooni alt pääsenud Eesti julgeolekupoliitilisi otsuseid Euroopa Liidus ja NATOs.

Soome välisministri sõnul on tal oma Eesti kolleegi Urmas Paetiga väga hea koostöö Euroopa Liidu küsimustes. Ta tunnustas ka Eesti aktiivset tegevust Gruusia ja Venemaa konflikti ajal.

Eesti ajaloost põhjaliku teose kirjutanud ajaloolane Seppo Zetterberg avaldas imestust mõne soomlase kriitika üle selle kohta, et Eesti president Toomas Hendrik Ilves on väliseestlane. Zetterbergi sõnul on kummaline mõne soomlase arvamus, et Eesti president peab seisma näoga ainult Soome poole.

Tema sõnul peavad soomlased aru saama, et Eestil on vabadus vaadata kõigis suundades. Zetterberg tõdes, et Nõukogude Liidu ajal oli Soome eestlaste jaoks ainus aken vabasse maailma ning president Ilves on tunnustanud Soome presidendi Urho Kaleva Kekkoneni panust Eesti jaoks.

Zetterberg ei näe midagi imelikku selles, et Ilves on väliseestlane, sündinud Rootsis ja kasvanud Ameerika Ühendriikides.

«Ilves on seaduslikult valitud president. Eestist põgenes pealetungivate Nõukogude vägede eest läände 80 000 inimest. Inimese laimamist selle eest, et ta on väliseestlane, võib nimetada rassismiks,» lausus Zetterberg.

Eesti ajalugu põhjalikult uurinud Zetterbergi sõnul pole mingit alust väita, et Nõukogude Liit ei okupeerinud Eestit. Ta meenutas, et enne Eesti liitmist Nõukogude Liiduga 1940. aastal viibis 1939. aastast Eestis Nõukogude Liidu sõjavägi ning Eesti Nõukogude Liiduga ühinemisele eelnesid ebademokraatlikud valimised.

Diplomaadi ning Eestis okupatsiooniaastatel toime pandud inimsusvastaste kuritegude uurimise rahvusvahelise komisjoni esimehe Max Jakobsoni hinnangul on samuti kohatu väita, nagu oleks Eesti ühinenud Nõukogude Liiduga vabatahtlikult.

Tema sõnul tagas Nõukogude okupatsioonivägede kohalolek selle, et Eesti ei saanud enam jätkata nii nagu varem. «Järgnesid näidisvalimised ja lubaduste murdmine, inimeste tapmine ja massiküüditamised Siberisse,» lausus Jakobson.

Viimasel ajal on mitmed soomlased väitnud, et mingit Nõukogude okupatsiooni Eestis ei olnud ning süüdistanud Eestit natsimeelsuses. Enim vastukaja on Eestis tekitanud Helsingi ülikooli õppejõu Johan Bäckmani ning ajakirjanik Leena Hietaneni sellekohased kirjatööd.

Bäckman väidab oma hiljuti ilmunud raamatus, et Nõukogude okupatsiooni Eestis ei ole olnud ning ennustab, et kümne aasta pärast lakkab Eesti riik olemast ja Venemaa saab taas Eesti valitsejaks. Leena Hietanen aga avaldas kevadel pamfleti, milles nimetas okupatsiooni müüdiks ning süüdistas Eestit natsimeelsuses ja venelaste kiusamises.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus