Triin Oppi, toimetaja
Seni Soomes arhiivis luku taga varjul olnud Teise maailmasõja aegsed õudusfotod, mis kinnitavad sõdurite jõhkrutsemisi, näiteks inimliha söömist ja laste hukkamisi, on eilsest kättesaadavad kõigile huvilistele.


Enesetsensuurile allus ka press, kes ei julgenud avaldada plahvatusohtlikke kirjatükke ega näiteks fotosid luudest, mis jäid järele Punaarmee sõdurist, kelle pistsid nahka ta näljased võitluskaaslased.

Soome võimud pelgasid samas pärast sõda, et fotod võivad sattuda vasakpoolsete kätte, kes leiavad neist tänuväärset materjali valitsusvastaseks propagandaks, märkisid ajalehega Helsingin Sanomat rääkinud ajaloolased.

Mõnede piltide luku taga hoidmist palusid soomlased, kelle omaksed olid ohvitserid, kes mõistsid Soome sõjaväelasi ülejooksmise või mõne muu rikkumise pärast surma. Seetõttu olid seni salastatud ka mõned hukkamiste fotod, kus oli võimalik inimesi ära tunda.

Soome uued seadused ei luba aga enam selliseid fotosid arhiiviseifides peita ning meedia võib avaldada ka kõige jõhkramaid pilte.

Soome ajakirjanduses avaldas seni salastatud fotod esimesena üleeile Helsingin Sanomat. Lehetoimetus väitis, et seitse ära trükitud pilti ei olnud võrreldes ülejäänutega väga jõhkrad. Samuti soovis toimetus enda sõnul näidata soomlastele fotosid, mis kuus aastakümmet tagasi olid avaldamiseks liiga delikaatsed.



Ajaloolase arvamus

Aivar Niglas, Inimsuse vastaste Kuritegude Uurimise Eesti Sihtasutuse teadur:

Kuigi kõiki fotosid pole veel avaldatud, võib Helsingin Sanomates ilmunute põhjal järeldada, et see on huvitav ja üsna haruldane kollektsioon, mis ei näita ainult vastaspoole julmust, vaid just sõja koledat tegelikkust.

Näiteks salakuulaja hukkamine kohtu otsuse alusel ei olnud vastuolus tolleaegse sõjaõigusega, kuid relvitu inimese mahalaskmist on ikkagi õõvastav vaadata ning selliste kaadrite avalikustamine andnuks Nõukogude Liidule ainest propagandaks nii sõja ajal kui pärast seda.

Punaarmee 1944. aasta kuritegudest ei saanud pärast sõda mõistagi avalikult rääkida ja Soome avalikkus ei teadnud sellest 1990. aastate lõpuni midagi. Seetõttu on mõistetav, miks need pildid esialgu luku taha pandi ja lõpuks võib-olla ka sinna unustati.

Eesti kohta on sarnaseid pilte säilinud väga vähe. Meie arhiivides ja muuseumides pole mahalaskmise pilte. Pildimaterjal Nõukogude Liidu ja Saksamaa kuritegudest hõlmab peamiselt hukatute väljakaevamisi ja ümbermatmisi. Näiteks pildid 1941. aasta Kuressaare lossihoovis tapetutest ja Tartu tankitõrje kraavis hukatute ümbermatmisest 1944. aastal.

Suurem osa neist on korduvalt avaldatud ning lootus leida Eestist midagi seninägematut pole tõenäoline.

Märkmed: