Skautmaster Jaan Lepp 75
Teadaanded 30 Mar 2007 Ervin AleveEWR
    Trüki   E-post   FB     
 - pics/2007/15819_1.jpg
Jaan Lepp on kasvanud poisist meheks eesti ühiskonna silme all Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Raske on uskuda, et ta on jõudnud juba 75. eluaastani. Jaanile ei paista see palju tähendavat.

Jaan Lepp sündis 29. märtsil 1932.a. Narvas Eesti Vabadussõja kangelase, soomusrongi nr. 2 ülema, kolonelleitnant Jaan Lepa pojana. Ta sai hariduse mitmes riigis — eesti, saksa, rootsi ja inglise keeles. Isa vahistati idast tulnud okupantide poolt 1940.a. ja mõrvati aasta hiljem Venemaal Kirovi vanglas.

Eestluse põllul rahmeldaval Jaanil on raske käsi rüpes hoida. Koos oma abikaasa, gaidijuht Siiriga, kellega ühist eluteed käidud poolsada aastat, ei ole Torontos vist ühtegi eesti üritust, kus puuduksid mõlemad Lepad.

Isegi paljud sõbrad ei tea, mis on Jaani tegelik elukutse. Selleks arvatakse olevat skaudijuht. Jaan on hoopis diplomeeritud insener. Ta lõpetas Toronto Ülikooli B.A. Sc. ja M.B.A. kraadidega. Töötas peainsenerina ühes erafirmas ja enne puhkepalgale siirdumist samades ülesannetes Ontario provintsivalitsuse juures. Tegeles kõrgepinge elektrisüsteemidega Kanadas, Euroopas ja Aasias.

Palju vaba aega on kulunud Kotkajärve eesti skautlike noorte vabaõhupiirkonna väljaarendamisele: metsa koristamine, ehituste püstitamine, hoonete elektrifitseerimine. Kuulus seitse aastat Toronto Eesti Skaudisõprade Seltsi juhatusse. On kavandanud ja valmistanud mitmesuguseid skautlikke märke ja kinkeesemeid, mida on jagatud üle maailma. Kogub eesti kunsti ja raamatuid, eriti neid, mis käsitlevad Eesti Vabadussõda.

Jaan Lepp on tegutsenud eesti skautluses kokku 56 aastat, alates salgajuhist kuni peaskaudini ja palju astmeid vahepeal. On Scouts Canada ja kodumaal eksisteeriva Eesti Skautide Ühingu auliige. Talle on antud skautluse kõrgeim teenetemärk Hõbehunt ja eesti skaudijuhi Põhjatäht I järk. Lisaks mitmeid muid märke, nende hulgas ka eesti ühiskonnas EKNi teenetemärk.

Jaani teeneks võib lugeda osavõttu eesti peaskaudina Scouts Canada esinduse koosseisus skautluse maailmakonverentsidest, kus ta rääkis meie okupeeritud kodumaa nooruse probleemidest, mis pälvis teiste osavõtvate maade tähelepanu. Kui N. Liidu pioneeride organisatsioon taotles koostööd Euroopa skautlike organisatsioonidega, väites end olevat samadel põhimõtetel tegutsev noorsoo-organisatsioon kommunistlikus riigis, vaidles Jaan sellele vastu ja võitis. Koostöö jäi saavutamata.

Jaan on olnud EKNi juhatuse liige 10 aastat. Korduvalt olnud selle organisatsiooni valimiste peakomitees, kolm korda esimehena. Toronto Eesti Maja juures on ta tehniline nõunik. Akadeemiliselt kuulub korp! Ugala liikmeskonda.

Eesti taasiseseisvumisel ja noorsoo-organisatsioonide taastamisel, nende hulgas ka ennesõjaaegne Eesti Skautide Malev, oli Jaan Lepp jällegi kohal nõuandjana tolleaegse Eesti valitsuse liikmeile ja asjasthuvitatud haridus- ja noorsootegelastele.

Jaan on ka paberit sulega määrinud. Ta on kirjutanud noorsootöö teemadel väliseesti ajalehtedele ja toimetanud trükki mitmeaastase töö tulemusena koguteose EESTI SKAUTLUS 50 AASTAT VÕÕRSIL. Ilma Jaanita poleks see raamat ilmunud.

Mida soovida nii võimekale eesti skaudijuhile ja ühiskonnategelasele suurel juubelil? Hästi tehtud esimesed 75 aastat. Jätkugu sul jõudu ja tervist rühkida edasi eesti noorte ja meie laialipillatud rahva hüvanguks.

ERVIN ALEVE, skm.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus