Eesti Elu
Skautidel 4 x 60 aastat
Eestlased Kanadas 29 Oct 2010 skm. Jaan LeppEesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Eesti Skautide Malev Kanadas (ESMK) tähistas septembrikuus oma 60. AK-d ehk rahvapärases mõistes oma 60. iga-aastast peakoosolekut. Skaudid hakkasid juba Eestis 30-ndatel aastatel oma aasta peakoosolekuid nimetama aastakoosolekuteks; nimetus, mis hiljem lühendati AK-ks. Tänavune skautide AK oli järjekordselt 60.

Kanadas tegutsesid 1950. aastal kaks lipkonda – Torontos „Lembitu“ ja Hamiltonis „Kotka“. Eesti skautluse juhtivaks organisatsiooniks loodi Eesti Skauttöö Keskus Kanadas (ESKK) 4. märtsil 1950; organisatsioon võttis hiljem omaks mõiste „staap“. ESKK juhatajaks valiti skm. Endel Loo, hilisema mõistega maleva juht. Nende 60 aasta jooksul on malevat juhtinud peale skm. E. Loo skm-id Aksel Salumets, Heino Jõe, Jaan Lepp, Leo Puurits, Tarvo Toomes, Enn Kiilaspea, Silver Kask, Egbert Runge, Rein Pajo, Ivar Nippak, Raivo Remmel, Harold Kivi ning praegu Ants Evard.

Kanada Eesti Skautide Malev on nende aastate jooksul järjekindlalt rakendanud salkadevahelisi võistlusi ja korraldanud juhtide kursuseid — alguses salgajuhtide koolina ja hiljem lisandus rühmajuhtide kool. Nendest kasvasid välja juhtide Scouts Canada poolt tunnustatud kursused — Metsamärk. Neljal korral on ESMK skautjuhid korraldanud Eesti Metsamärgi kursust Kanadas ning kahel korral Eestis. Oma juhtide koolitus oli ja on vajalik, et säilitada rahvusomapära ja tutvustada eesti skautlust nooremale põlvkonnale.

Nende sihtide saavutamiseks koostati ja anti välja eestikeelseid skaudikäsiraamatuid ning juhtidele ringkirju, nagu näiteks „Ratsanik sarvega“ (23) ja hundujuhtidele „Külimitu kirjad“ (56). 50 aastat oli skautlike noorte ülemaailmseks ajakirjaks „Tulehoidja“. Siia lisandusid eestikeelsed skautlikud käsiraamatud.

Kahtlemata on üheks meie skautluse omapäraks olnud laul. Igal suur- ja maailmalaagril oli oma laagrilaul. Malevas on aastakümneid tegutsenud skautide-gaidide orkester, milline on esinenud nii USA kui Eesti laagrites. Meil on olnud skautlikud-gaidlikud koorid, nagu näiteks „Helletajad“ Hamiltonis, „Vikerlased“ Montrealis, vanemgaidide koor ja „Sõprusring“ Torontos, kes kõik on oma laule salvestanud kas heliplaatidel või -ketastel.

Malevas oli ligi 600 liiget, kuid nüüd on koosseis natuke alla 200. Iga nelja aasta järel on korraldatud suurlaagreid ja varem ka maailmalaagreid. Huvitav on märkida, et Kotkajärvel peetud maailmalaagritest oli esimene eestlaste ülemaailmne kogunemine ning hiljem toimus samas peale II maailmasõda suurim laager 1200 eesti skaudi, gaidi ja juhi osavõtul. Tänapäeval ei ole Eestis toimunud suurlaagrid suutnud nii arvukalt eesti skaute-gaide laagrisse meelitada.

Samal päeval kui loodi ESMK, kutsuti kokku ka Eesti Skautmastrite Kogu Kanada Koondis (ESKKK) — nõuandev ja suunav juhtide kogu maleva tegevuse toetuseks. Koondist on juhtinud skm-id Ermi Soomet, Eino Kuris, Harold Kivi ja Enno Agur. Skautjuhi võimekust tunnustatakse kahe astmelise tiitliga — esiteks nooremskautmaster (nskm.) ja kõrgema astmega skautmaster (skm.). Vahesammuks on õigus esitada ja kaitsta väitekirja skautlikul ehk rahvuslikul teemal. Eelneva 60 aasta jooksul on edukalt kaitstud üle 30 väitekirja. Oma 60. peakoosolekul oli ESKKK nimekirjas ligi 60 mastrit.

ESKKK algatusel moodustati heategevuslik organisatsioon Eesti Skaudid ja Gaidid Kanadas. Fondile tehtud annetused on Kanadas tulumaksu hüvitusega; heategeva organisatsioonina on suudetud rikkalikult toetada meie skautide ja gaidide tegevust Kanadas.

Ja neljanda 60. tähtpäevana on põhjust meelde tuletada, et suvel 1950 toimus esimene eesti skautide ja gaidide laager Kanadas, nimega „Veskijärve“ ngdr Agda Artna ja skm. Endel Loo juhtimisel. Laagrist võttis osa 32 skauti ja 33 gaidi. Selle laagri juhtkonnast on veel meie ridades skm. Endel Loo Eestis ning skm. Harold Kivi Torontos.

Tänavu 27. mail tähistasid Noorkotkad oma 80. tegevusaastat. Paari aasta pärast tähistab eesti skautlus oma 100. tegevusaastat. Nendest aastatest on eesti skautlus väljaspool Eestit tegutsenud järjekindlalt 66 aastat — alguses Rootsis ja Saksamaal, hiljem Kanadas, USA-s ja Austraalias. Esimestel pagulasaastatel omasid eesti skaudid Maailmabüroo tunnustuse kui õigusjärgne Eesti Skautide Malev. Kahjuks selle tunnustuse tühistusega muutusime alguses pagulasskautide liikumiseks, milline on tänapäeval omandanud välis-Eesti skautluse tunnuse.

ESMK juhid võivad rahuldust tunda, et kui skautlus taasorganiseerus Eestis, siis malev toetas otseselt sealse skautluse ärkamist ja arengut. Need sidemed ja sõprused on kandnud head vilja ning tänapäeva noorem juhtkond on selle sõprussideme omaks võtnud.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus