Meeleolukas nädalavahetus sai alguse reedel, mil koguneti õhtusöögiks laudade ümber. Muusikalise etteaste tegi Anneli Aken, “tulles koputamata” ja lauldes kohe reede õhtul end kuulajate südameisse.
Laupäevane päev algas sügavuti minekuga. Tuntud animafilmide režissööri Priit Tenderi film “Ussinuumaja” ja mõtted filmireisilt maailma äärele Tšukotkale meelestasid mõtisklema teemadel, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu läheme.
Ka Olav Ehala näitas Eesti animafilme, neid, mis saanud temalt muusika. Vaadates läbilõiget Eesti Joonisfilmi filmidest läks mõte sellele, et just niisugusele baasile, kus kunstnikud aastate jooksul on saanud ajada oma autorifilmide asja, saabki ainult kasvada üks kunstiküps Lotte, kes lööb läbi ka turumajanduses.
Ka “Mirjami lugudel” hakkab hästi minema, avaldas lootust Priit Tender, kes ühtlasi korraldas nooremale rahvale töötoa “Liikuv pilt”.
Luuletaja ja ajakirjanik Jürgen Rooste esines ettekandega “Uusim eesti luule on tõesti luule”, kus väitis, et just praegu on Eestis aeg, mil ilmub läbi aegade kõige rohkem luulet, aga loetakse läbi aegade kõige vähem – ja see ongi normaalsus. Jürgen luges ette nii oma kui ka teiste autorite luulet ja see oli aus performance: sokkides luuletaja ümber täitus põrand langenud (loe: loetud) lehtedega ja Ehala mängis saateks “Kurba valssi”...
kõik siurud ja saatanad
risti ja rästi
kuidas teid küll kisti ja kästi
sabad on sõlmes ja õieli sõrad
poeet laval möllab, ulub,
põrkleb ja põrab
kuni horisondiks murdub
elamise sirge joon
Noor autor äratas nii mõneski kuulajas sügavama huvi kaasaegse eesti luule vastu. “Siiani mul ühtegi luuleraamatut raamaturiiulis pole. Järgmise Eesti reisi ajal investeerin aga kindlalt paari eesti nüüdisaja luulekogusse,” kinnitas kultuuripäevaline Kerdi Wirki.
Kindral Riho Terrase ettekanne “Riigikaitse lai käsitlus Eestis” tõi fookusesse näiteks ka meie laste kasvatuse ja füüsilise ettevalmistuse: kutseikka jõudnud eesti poistest ei suuda pooled läbida vastavaid katseid.
Pühapäeva hommikul esines Järvi Kotkas Frankfurdist, kel õnnestus vaatamata eelnevate ööde pikaleveninud öölaulu- ja tantsupidudele naelutada kultuuripäevalisi tundideks kuulama sissejuhatavat loengut rahandusest pealkirja all “Tants aurukatla ümber – Eesti ja eurosüsteem”. Ka kuivast ja karmist asjast võib rääkida piltlikult. Et referent enne juriidika ja majanduse tudeerimist end Eesti Kunstiakadeemias end maalikunstnikuks koolitada laskis, on ta lektorivõimetele küll kasuks tulnud… Kerdi Wirki ütles: “Ettekanne pani mõtlema Eesti rollist Euroopa Liidus ja kui tubli see väike riik on, kes on suutnud halbadest aegadest hoolimata hoida oma riigivõla taseme madalal.”
Päevade viimase ettekande tegi Berliini saatkonna asejuht Carl Eric Laantee Reintamm, kes võitis me südamed oma inimliku sarmiga: oli põnev kuulata ta pajatusi diplomaaditöö kogemustest Pihkvas. Lõunasöögile kutsuv kell katkestas me tähelepanu ja lasi me päevad kiirmeetodi korras lõpetada juba söögilauas.
Lisaks huvitavatele ettekannetele näitasid Annabergi tulnutele oma installatsioone kunstnikud Lydia Nüüd ja Eha Salla.
Võib öelda, et EÜSLi Eesti Kultuuripäevade eesmärk kutsuda külla pädevaid referente Eestist ja Eesti poliitika esindajaid, kes valgustaks kaasmaalastele probleemiasetusi Eestis ja uusi kultuurilisi ilminguid, samuti häid muusikuid ja kunstnikke südametoiduks, mis annaks impulsi kokku tulla, ning sidet kodumaaga hoida läks igati täide.
Muljeid...
Karin Ladva-Zoller: See oli fantastiline ja kultuuri täis nädalavahetus. Muusik, filmimees, luuletaja, kindral Eestist, mida veel tahta. Minu jaoks oli suur elamus Jürgen Rooste esinemine. Ta tutvustas ka tänapäeva eesti luuletajaid, mis oli väga huvitav. Nüüd on mul juba paar luuleraamatut nimekirjas, mida tahaksin kindlasti Eestis olles osta. Oli ka suurepärane, et Eesti kergemuusika grand old man Olav Ehala oli isiklikult kohal, see on ka unustamatu elamus.
Järgmisel korral võiks siis teatritüki (monoetenduse) Eestist Annabergi tuua, nagu “Nisa”, kus mängib Katariina Unt (end Lauk-Tamm) või midagi sarnast. Etendust “Aabitsa kukk” pole ma ka näinud, ka see oleks huvitav.
Suur aitäh selle suurepärase nädalavahetuse eest!
Kerdi Wirki: Kultuuripäevadelt tulles oli mu esimene mõte, et kuigi elan 2000 km kaugusel Eestist, olen uhke, et eestlane olen. Uhke, et kuulun selle tagasihoidliku rahva hulka, kes oskab hinnata teisi väärtusi kui ainult majanduslik heaolu.
Kõik ettekanded olid väga huvitavad ja mitmekesised. Poole ööni sai lauldud Eesti laule Olav Ehala saatel ja vestelda huvitavate inimestega. Sellised üritused väliseestlastele on väga vajalikud, kuna see ühendab eestlasi üle kogu maailma. Elu on meid viinud küll Eestist välja, kuid ka kodust kaugelt hoiame Eestit südames ja aitame, kus saame, olgu see siis ainult kogemus ühest teisest riigist või kontaktide vahendamine Eesti ettevõtetele.
Margit Markus-Moossen: Ainult suured tänusõnad sisukate kultuuripäevade eest! Teemad ja esinejad olid väga toredad ning loomulikult andis see meie tavapärasele Annabergi õhkkonnale ainult vunki juurde.
Anneli Aken: Mulle meeldisid kõik ettekanded. Algul mõtlesin skeptiliselt, et miks küll kultuuripäevadel riigikaitsest rääkima peaks, aga tagantjärele oli see just kõige huvitavam. Eks sõltub, kui laialt asjale läheneme, kas kultuur kui kaunid kunstid või kogu maamunal elamise ja poliitiline kultuur. Järvi Kotkas rääkis rahast nii ülevaatlikult ja arusaadavalt, et vist isegi saalis istuvad lapsed said aru, et raha ei ole mitte ainult paber ja münt.