Mart Linnart ERR

Siseministeerium soovib uurimisorganite jaoks lihtsustada arvutite IP-aadresside väljaselgitamist.

See peaks hõlbustama ka üksiküritajatest kurjategijate peatamist, kes tihtipeale annavad oma kavatsuste kohta just internetis vihjeid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Julgeolekueksperdid tunnistavad, et üksiküritajatest terroristide - nagu seda oli ilmselt ka Norra massimõrvar Anders Behring Breivik - peatamine on keerukam kui äärmusorganisatsioonidele jälile saamine. Pahatihti on ainsad vihjed nende plaanide kohta nende endi poolt internetti riputatud teadaanded. Samas on õiguskaitseorganeil Eestis üsna keerukas arvuti IP aadressi tuvastada.

"Jah, ega ta väga kergesti ei lähe," nentis kriminaalpolitsei vanemkomissar Anu Baum. "Kõigepealt peab olema menetlus, mingi alus selle päringu tegemiseks. Lihtsalt niisama IP-aadressi keegi meile ei väljasta. Peab olema menetlus, jälitustoiming. Kui tahad veel pealt kuulata, peab olema kohtu luba. See pole niisama lihtne, et näen midagi ja kohe teen päringu ja on vastused olemas. Tihtipeale, kui IP-aadressid ei ole siseriiklikud, siis võtab veel aega, kui on tarvis teha õigusabi taotlused."

"Kui meil tavaline aadress on võimalik tuvastada ilma igasuguse menetlustoiminguta, siis tänapäeva e-maailmas peaks ka arvuti IP-aadress olema tuvastatav ilma menetlustoiminguta, sest see säästab oluliselt aega, kui toime pannakse kuritegu, ja kergendab selle ennetamist," rääkis siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort.

Konkreetne näide, kus IP-aadressi kaudu isik kinni peeti, oli koolitulistamise ähvardus Tartust.

"Ilmselt kõige lihtsam näide oli see Tartu juhtum, kui üks noormees tegi koolitulistamisähvarduse ja USA-st oli IP-aadress. See ei ole väga harukordne, et meil on mujalt vaja seda IP aadressi," ütles Anu Baum.

Siseministeerium kavatsebki nüüd taotleda IP-aadresside tuvastamise lihtsamaks muutmist.

"Me oleme seda algatust välja pakkunud, kuid me ilmselt ise algatame eelnõu, kuna see ei ole seni leidnud toetust või algatamist. Me kindlasti plaanime kaaluda selle algatamist sügisel," rääkis Erkki Koort.

"Ma arvan, et vastavatel ametkondadel võiks olla kindlasti lihtsam IP-aadress tuvastada, kui neil on kahtlused, et mõne IP-aadressi kasutaja võib olla ohtlik kas iseendale või teistele inimestele," kommenteeris julgeolekuekspert Eerik-Niiles Kross. "Selle vastu ei tohiks midagi olla. See ei tähenda seda, et peaks tingimata totaalselt jälgima kõike, mida inimesed internetis teevad."

Krossi sõnul on Norra ja Eesti ühiskond küllaltki sarnased ja selle eest, mis juhtus Norras, ei saa olla kindlalt kaitstud ka Eesti.

Märkmed: