Simmil veel üks intsident NATO dokumentidega DELFI
Eestlased Eestis 26 Sep 2008  EWR
    Trüki   E-post   FB     
www.DELFI.ee

Kaitsejõudude luureohvitserid hakkasid Herman Simmi mitmepalgelises mängus kahtlustama kümmekond aastat tagasi, mil leidis aset prügikasti äärest leitud NATO dokumentide juhtum.

Nagu "salajase mehe" amet ette nägi, püüdis riigireetmises kahtlustatav kaitseministeeriumi ametnik Herman Simm avalikkuse ees mitte millegagi silma paista, kirjutab venekeelne nädalaleht Den za Dnjom.

Ainus intsident tema praktikast, mis sattus avalikkuse ette, puudutas 1998. aasta kevadel kaitseministeeriumi hoovist prügikasti äärest leitud pappkastitäit NATO ja Eesti kaitsejõudude dokumente.

Toonane kaitseministeeriumi infobüroo juhataja Simm oli nimelt üks, kes korraldas juurdlust, kuidas too kast kaitsejõudude välissuhete osakonnast õue prügikasti kõrvale sattus. Simm oli isiklikult seda kasti õues vedelemas märganud ja kabinetti varjule tassinud.

Hilisem juurdlus selgitas, et kuna kaitsejõudude peastaabi välisosakond kolis välja Sakala tänava kaitseministeeriumi hoonest, kuulutati too kastitäis dokumente tarbetuks pahnaks. Üsna ilmselt oli süüdi keegi toonastest kaitsejõudude peastaabi ohvitseridest.

Õnneks olid nood dokumendid suhteliselt madala salastatuse astmega: konfidentsiaalsed või ametkondlikud (restricted). Otseseid riigisaladusi pappkast ei sisaldanud. Ent siiski, nagu toona kommenteeris kunagine NATO kõrge ohvitser Aleksander Einseln: kui süüdistus dokumentide sellises käitlemises tabanuks mõnda USA ohvitseri, olnuks tal targem end koidikul maha lasta.

Milleni juurdlus dokumentide küsimuse lõpuks jõudis, avalikkust ei teavitatud. Niipalju on selge, et kedagi kohtu alla ei antud.

Küll oli too juhtum Simmi karjääri jaoks üsna tähendusrikas: tema ja kaitsejõudude peastaabi luureosakonna vahelt jooksis läbi must kass. Nimelt kahtlustas Simm seda osakonda kehvas töös, et selline intsident tekkis. Luure- ja vastuluureohvitserid omakorda pidasid Simmi selle juhtumi kohta infolekitajaks avalikkuse ette.

Tõenäoliselt oli too intsident murrangupunkt, mil Simmi mitme otsaga mängus ehk riigi huvide kahjustamises kahtlustama hakati. Tõsi, kuna need kahtlused kinnitust ei leidnud, jätkus Simmi karjäär kaitseministeeriumis.

Kui 2007. a veebruaris lahvatas kaitsejõudude peastaabis nn luureskandaal, kus ohvitsere kahtlustati ministeeriumi ametnike järele nuhkimises, avanes Simmil võimalus oma seisukohad peastaabi luureosakonna küsimustes maksma panna.

Simmi osa skandaali puhkemisel ja selle uurimisel on tagantjärele keeruline hinnata. Igal juhul oli ta luureosakonna töö suhtes väga kriitiline. Samas tuleb möönda, et Simm vabanes mitmetest oma kriitikutest kaitsejõudude peastaabi ohvitseride hulgas, kes olid sunnitud kas otsesemalt või kaudsemalt selle skandaali tõttu ametitest taanduma.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus