Seitse võimalust ACTA teerulli alla jäämiseks Õhtulehest
Arvamus 11 Feb 2012  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Kaarel Tigas Õhtuleht

Tiina Kõrtsini

Artikkel Õhtuleht: http://www.ohtuleht.ee/464171

Kuigi peaminister Andrus Ansip soovitas võltsimisvastase kaubanduslepingu ACTA vastastel pea ümber fooliumi mässida ja seemnete söömise lõpetada, tulevad internetihuvilised täna kell 13 Tallinnas Vabaduse väljakule ja Tartus Raekoja platsile protestima.

Aktsiooni korraldajad toetuvad Euroopa Parlamendi roheliste fraktsiooni tellitud analüüsile ACTA mõjude hindamiseks inimõiguste vaatenurgast. Seni kõige mahukama ja kõige põhjalikuma säärase analüüsi koostasid õigusteadlased Douwe Korff ja Ian Brown. Nad jõudsid järeldusele, et ACTA ei ole Euroopas kehtivate inimõigustega kooskõlas.

Elver Loho juhitav MTÜ Eesti Interneti Kogukond toob välja seitse lihtsat põhjust, miks peaks ACTAt kartma.

ACTA muudab kuriteoks varukoopiate tegemise

Kopeerida ei tohi kaubanduslikus ulatuses, sealhulgas kaudse majandustulu saamiseks. Termini lahtiseletamine on jäetud salastatud dokumentide ning loodava

ACTA komitee hooleks. Tõlgendada võib sätet nii, et muusikat saab täna osta ka ühe loo kaupa. Sedasi võib kaubandusliku ulatusena käsitleda legaalselt ostetud CD-lt ühe loo arvutisse kopeerimist igaks juhuks, sest plaat võib ju kogemata katki minna. Kaudset majanduslikku tulu võib aga saada siis, kui plaadi katkimineku korral ei osteta uut, vaid edaspidi kuulatakse arvutisse tehtud varukoopiat.

ACTA halvab globaalse soojenemise vastase võitluse

Tehnoloogiad, mis aitavad võidelda globaalse soojenemise vastu, on äärmiselt teadmismahukad ning kaitstud sadade patentidega. ACTA muudaks selliste tehnoloogiate arendamise ja patentide litsentsimise tükk maad kallimaks.

ACTA annab senisest suuremad võimalused ka patendi-trollidele – ettevõtetele, kes ostavad patente kokku vaid selleks, et teisi kohtusse kaevata. Märkusena tuleb lisada, et ACTAt allkirjastavatele riikidele on jäetud võimalus loobuda ACTA kohaldamisest patentidele. Kuid see on erand, mitte reegel.

ACTA sunnib kriminaliseerima tegevusi, mis Eestis praegu legaalsed

Ostnud USAst seadusliku DVDl oleva filmi, ei saa seda enamasti Eestist ostetud DVD-mängijaga vaadata. Mõnel seadmel on aga võimalik regionaalseid parameetreid muuta ja igalt poolt ostetud filme vaadata. ACTAga võivad kõik need tegevused muutuda kriminaalkuritegudeks. Üks ACTA tõlgendus lubab kriminaalkuriteoks muuta ka legaalselt ostetud filmide vaatamise. Eestis on see praegu karistatav vaid juhul, kui filmi näidatakse ärilisel eesmärgil või seda aktiivselt reklaamitakse.

ACTA muudab teadusettevõtluse ja innovatsiooni riskantsemaks

Tunduvalt suureneb risk komistada kogemata kellegi teise teose või patendi otsa ning saada selle eest kaela ülikulukaid kohtuasju. Ähmaseid patente omav konkurent võib lasta kohtul kellegi arendatud toote või teenuse levitamise keelata enne, kui kohus on üldse saanud teise osapoole isegi ära kuulata. Innovatsioon muutuks suurfirmade pärusmaaks. Skype’i sarnase uue eduloo tekkimine Eestis muutub märksa ebatõenäolisemaks.

ACTA muudab elu ja ravimid arengumaades kallimaks

Intellektuaalse omandi kaitse on maailmas seni olnud territooriumipõhine. Kui mõni kaubamärk, patenditud ravim või autoriõigusega turvatud teos on Euroopas kaitstud, Hiinas ja Aafrikas aga mitte, siis võib seda Hiinas toota ja läbi Euroopa Aafrikasse vedada.

Kirjeldatud ahelas annaks ACTA tollile Euroopas õiguse sellised tooted, mille õigused on siin mingit pidi kaitstud, kinni pidada. See võib suurendada kulusid. Mis hakkab Aafrikas juhtuma, kui näiteks HIVi ravimite hinnad seal märgatavalt suurenevad? Eesti kui transiitriigi tähtsus väheneks, tulud jääksid saamata.

Internetis hakatakse kasutajate järel nuhkima ja nähtut tsenseerima

Nuhkimise ja tsenseerimisega hakkaksid tegelema nii internetiteenuse pakkujad (Elion, Starman, tasuta WiFiga kohvikud jne) kui ka veebiteenuste pakkujad (Google, YouTube, Neti.ee, Rate.ee, Õhtuleht, Postimees jne). Näiteks kui Õhtuleht pakub artiklite juures kommenteerimisvõimalust ja postitab autoriõigusega kaitstud luuletuse, vastutab lepingu rikkumise eest Õhtuleht kui selle võimaldaja. Lehel on odavam kommenteerimist mitte lubada. Ka Elionil on odavam keelata juurdepääs YouTube’ile, sest kunagi ei või kindel olla, et inimene ei hakka üles laadima muusikavideot, mille autor ta pole.

ACTA olulised osad on siiani salastatud

ACTA koostamine ja läbirääkimised käisid täielikus saladuses. 1969. aasta Viini konventsioon näeb ette, et kui mõni rahvusvahelise lepingu punkt on ebaselge, siis tuleb seda tõlgendada varasemate mustandite ning läbirääkimisdokumentide põhjal. Dokumendid on aga salastatud. Neid ei ole avaldatud isegi riikidele, kes on ACTAle alla kirjutanud.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus