Seedrioru lastekodu suvepäevad on nüüd lõppenud
Eestlased Kanadas 10 Aug 2007  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Viimased kallistused ja kokkulepped sõprade vahel nagu alati, igal aastal, juba 50 aastat. Paljud sõprused on püsinud, paljud sõprused isegi vanemate inimestega. Nii soe on kohata mõnd kunagist kasvandikku. Tuleb vastu, tervitab rõõmsalt ja kohe järgneb jutustus… kas mäletad! Mälestused seovad. Meenub nii mõndagi.

Mälestuste hulka kuulub seegi, et kui kõigile tuntud Männamad okupeeritud Eestist Kanadasse jõudsid, siis oli just Seedrioru nende esimene peatuskoht. Viiale ja ta kolmele pojale oli see täiesti omapärane maailm. Koduks on ta jäänud tänapäevani. Paljude aastate jooksul on nad toetanud Seedriorut nii moraalselt kui ka majanduslikult. Leib ja sünnipäevakringlid on lastekodu lastele kingitud. Sellel suvel aga tuli noor pagar Männama ise siia ja õpetas noortele kringli küpsetamist. See oli alles tore — oma kätega kringlit vormida!

Nalja sai ka siis, kui jõuluvana külla tuli — otse Soomest. Kitsed olid küll puhkusel, kuid jõuluvana sõitis kohale tillukesel mootorrattal. Kuuma ilma tõttu oli ta ka vastavalt riietatud — sandaalid, lühikesed püksid, punane jakk ja päikeseprillid. Kõik lapsed olid olnud head ja said kingitusi. See oli küll jõuluvanast väga kena oma lõunanaabrit soojal ajal külastada.

Valguspidu oli avatud ka vanematele ja sõpradele. Oli andekaid esinejaid. Igalt grupilt ettekandeid — laulus ja liikumises. Ilusat laulu kogu perelt. Õhtu lõppes perekonnavalsiga, kus lapsed kutsusid oma vanemaid tantsima.

Igal suvel sõidavad jõekäärulased ja seedriorulased üksteisele külla. Sellel suvel oli Seedrioru kord olla võõrustaja. Jõekääru pere saabus suure bussiga, kus igasugused meelelahutused sees. Lõbus kohtumine. Mängiti traditsioonilist võrkpalli, kus seedriorulased võitsid. Kasvatajatevahelises mängus võitsid jälle jõekäärulased. Olid ka süstavõistlused. Neid olid kõikide rõõmuks kinkinud A.K.E.N. Tore märg tegevus kuuma ilmaga. Päev möödus kiirelt ja nalja oli palju.

Kuumust jätkus sellel suvel ohtrasti. Oli eriti mõnus siis minna Bingemani veeparki. Seal on igasugused ujulad, liulauad, ronimised, veesõjad jne. Seda parki peaks ka edaspidises tegevuses meeles pidama.

Ühel jahedamal pärastlõunal tuli naabri talumees Alex ja viis lapsed hiigelsuure vankriga, kus istumiseks olid heinapallid, ringi sõitma. Linnalastele on see ju päris põnev.

Viimasel pühapäeval kutsus õpetaja Hannes Aasa (ka meie endine kasvandik) kõiki hommikupalvele ja lipulangetamisele. Ta pani kõigile südamele, et siin oleme koos kui üks eesti pere olenemata sellest, kus keegi elab, kas Torontos või Ottawas, Ameerikas, Eestis või mujal. Soovis, et me ikka hoiaks ühte.

Niimoodi tundis ka üks hingelt noor, endine kasvandik Tarmo, kes oli kogu perele tellinud pizzat. Nende ja paljude muude toredate mälestustega asuti teele, kes Jõekäärule suve pikendma, kes koju.

Olge te tänatud — Kadri ja Maimu, kes te Seedrioru suvekodu nii hästi korraldasite, kuid eriti Ene ja Linda, kes te Seedriorut üldse üleval pidasite!

Tänulik vanaema Saima.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus