Thomson Reuters'i teadusinfosüsteemi elektrooniline ajakiri ScienceWatch avaldas esimese intervjuu Eesti teadlasega.

Doktor Anne Kahru juhitava uurimisrühma töö raames valmis üks enim tsiteeritud teadusartikleid, mis maailma teaduskirjanduses viimase kahe aasta jooksul keskkonna ja ökoloogia valdkonnas on avaldatud, kirjutas Eesti teadusportaal ETIS.

Kord kahe kuu jooksul avaldab maailma suurim teadusinformatsiooniga tegelev kompanii Thomson Reuters analüüsi Essential Science IndicatorsSM 22 erineva teadusvaldkonna kohta, tuues ära 1% antud aastal omas valdkonnas kõige tsiteeritumad teadusartiklitest. Elektrooniline ajakiri ScienceWatch omakorda valib välja need artiklid, mille tsiteeringute arv on kahe perioodi vahel protsentuaalselt kõige rohkem kasvanud.

Dr Anne Kahru juhitav In Vitro ja ökotoksikoloogia uurimisrühm Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis alustas nanoosakeste bioloogiliste mõjude uuringutega 2004. aastal, aga on toksikoloogia valdkonnas tegev olnud juba üle kümne aasta. 2008. aastal ilmus teadusajakirjas Chemosphere uurimisrühma esimene nanoökotoksikoloogia-alane artikkel "Nano- ja tavasuuruses ZnO, CuO ja TiO2 toksilisus bakterile Vibrio fischeri ja vähilistele Daphnia magna ja Thamnocephalus platyurus".

Seoses selle artikli jõudmisega enimtsiteeritute hulka avaldas Thomson Reuters'i elektrooniline ajakiri ScienceWatch intervjuu Anne Kahruga, mis on selle ajakirja esimene intervjuu Eesti teadlasega.

Praeguseks on rühma teadlased avaldanud viis ja ilmumas on veel neli nanoosakeste bioloogilisi mõjusid käsitlevat teadusartiklit ning grupi teadlaste ja doktorantide teadustööd on tunnustatud ka mitme parima ettekande auhinnaga rahvusvahelistel konverentsidel.

"Aine "lõhkumine" nanosuuruseni suurendab aine eripinda kuni miljoneid kordi, muutes aine keemiliselt reaktiivsemaks," rääkis dr Anne Kahru ERR Uudistele. "See on ka peapõhjus, miks nanorevolutsioonile nii suurt tulevikku ennustatakse: samal ainel on nanosuuruses täiesti uued omadused, millest võib võita nii tööstus kui ka meditsiin. Teisalt võivad nanoskaalas materjalide uudsed füüsikalis-keemilised omadused suurendada nende biosaadavust ning toksilisust. Seni, kuni teadlastel ei ole kogutud veel piisaval hulgal teavet nanoosakeste potentsiaalse ohtlikkuse hindamiseks, on mõistlik rakendada põhimõtet "parem karta, kui kahetseda"."

Dr Kahru lisas, et ehkki nanoosakestest tulenevaid riske on 2004. aastast alates järjest rohkem teadvustatud, napib nanotoksikoloogia- ja eriti nanoökotoksikoloogia alast teaduskirjandust.

Rühm kasutab nanoosakeste toksiliste omaduste hindamiseks selgrootuid organisme, mis võimaldab vähendada loomkatseid.

Uurimisrühma teadlaskonda kuuluvad lisaks selle juhile Anne Kahrule Henri-Charles Dubourguier, kes on tegev ka Maaülikoolis, Angela Ivask, Irina Blinova ja Kaja Kasemets. Rühma töös osaleb ka kuus Eesti Maaülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli doktoranti, lisaks kaasatakse magistrante ja bakalaureuseastme tudengeid.

Dr Anne Kahru intervjuud saab lugeda ScienceWatch’i kodulehel.

Heikki Aasaru

Märkmed: