Eesti Elu
Sakslased armastavad küülikuid
Eestlased Kanadas 15 Jan 2010  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Saksamaa tõuküülikute aretajate keskühingus on 185.000 liiget ja tänavu organiseeris selts juba 29. korda kodujäneste show, mis on tõenäoliselt kogu maailmas ainulaadne. Sel aastal korraldasid pikk-kõrvade festivali Badeni liidumaa küülikusõbrad ja nii saabus Karlsruhe modernsesse messihoonesse koguni 99 erinevat tõugu 38.000 looma, nende hulgas vene, jaapani ja alaska kodujänesed, kuid ka mitmed hiidküülikud, nagu prantsuse päss või saksa liblikküülik. Hiidloomad võivad kaaluda kuni 12 kg ja näevad välja nagu väikesed koerad. Kaasaegsed küülikud on pikaajalise aretustöö tulemusena erineva suuruse, välimuse, kasvukiiruse, sigivuse, karvkatte struktuuri ja värvusega.

Küülikud ei ole jänesed, kuigi mõlemad loomad on omavahel sugulased. Looduslikult elab kodujäneseid Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Pikakõrvalisi on muidugi imporditud ka mujale. Kuna küülikud on elutingimuste suhtes küllalt vähenõudlikud, siis ei kasvatata neid mitte ainult liha, naha või karva saamiseks, vaid ka lihtsalt lemmikloomadeks.

Saksamaa küülikusõbrad on hästi organiseerunud

Saksamaal on küüliku aretamisel ja kasvatamisel pikk traditsioon, seda näitab juba suur kasvatajate arv. Seega pole ka probleem organiseerida suurüritusi: sel aastal saabus Karlsruhesse mitte ainult rekordarv loomi, vaid ka 7300 aretajat üle kogu Saksamaa, samuti 250 kohtunikku, kelle ülesandeks oli kodujäneste hindamine.

Kuna kulisside taga oli festivali peategelaste vajaduste rahuldamiseks peale joogivee varutud veel 14 tonni loomatoitu, 1200 kubu õlgi ja samapalju heina ning 1000 kotti saepuru, siis võisid hindamisest, fotografeerimisest ja vaatlemisest üdini ärastressitud loomad, pääsenud puuridesse tagasi, südant rahustada ja uut jõudu koguda.

Pikk-kõrvad tegemas tõkkejooksu

Mida ehk vähesed teavad, küülikutega harrastatakse ka sporti. Asjatundjad ütlevad, et kodulemmikute tõkkehüpe sobib harrastamiseks just lastele, kes õpivad koos loomadega kannatust. Sest kindlasti saab hobuse kergemini tõkkeid ületama kui küüliku.

Kuid juba 25 aastat tagasi proovisid Rootsis mitmed aretajad panna kodujäneseid tõkkeid ületama. Idee imporditi edasi Taani ja Saksamaale. Loomakaitsjatel pole samuti vajadust tõtata küülikuid kaitsma, sest veterinaarid kinnitavad, et harrastus toetab looma loomulikku liikumisvajadust. Lemmikute väljaõpe algab varakult, mil noorloomale asetatakse juba puuri laudu, mille üle on võimalik hüpata.

Karlsruhesse tuli ostjaid kogu maailmast

Mess oli avatud ostjatele kaks päeva. Kuid festivalile eelnenud päevad hindasid kohtunikud küülikute kaalu, kehavormi, tüüpi, karva, pead ja kõrvu, värvi ning seda, kuidas looma on hoitud. Andmed kinnitati puuridele ja avaldati paksus kataloogis, mille järgi otsisid küülikusõbrad välja loomad, mida soovisid osta. Hinnad liikusid olenevalt looma suurusest ja kvaliteedist 30 kuni 250 euroni.

Küülikud loovad sotsiaalseid kontakte

Euroopa küüliku- ja väikeloomade aretajate liidu president Urs Freiburghaus tõi avatseremoonial esile, et küülikukasvatus ei tähenda ainult tööd ja vaeva, vaid loob ka sotsiaalseid kontakte. Pealegi, šveitslase arvates ei tohi samuti unustada, et kodujäneste kasvatamine toob suurt kasu majanduselegi, aastas 6 miljardit eurot.

Eestis ei ole küülikukasvatus leidnud (veel) nii suurt vastukaja kui Saksamaal ja loomi kasvatatakse peamiselt liha tootmiseks. Kontaktid Kesk-Euroopa kasvatajatega puuduvad.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus