Saksa-Eesti Foorum (SEF) tähistas Eesti Vabariigi 88. aastapäeva Heidelbergis. Providenz-kiriku esinduslikku saali kogunes rohkesti eestlasi ja Eesti sõpru.

Avakõnes selgitas allakirjutanu, miks eestlased tähistavad seda tähtpäeva: „Minu kodumaa rahvas on pidanud sajandite jooksul elama läbi mitmeid raskeid saatuselööke. Tänu Hitleri-Stalini paktile, mis kirjutati alla 1939, okupeeriti Eesti. Ainuüksi aastatel 1940—41, mil Eesti elanikkonna arv oli 1,1 miljonit, tapeti punaterroriga ühenduses 61.000 inimest, nende hulgas president Konstantin Päts ja kaitsevägede ülemjuhataja Johann Laidoner. Umbes 70.000 eestlast põgenes kommunistide eest läände, neist tuhanded hukkusid Läänemeres /.../ Tähistades riigi sünnipäeva mõtleme vabaduse eest langenutele ja okupatsioonide ohvritele langetades nende ees pea.“ Kõneleja tänas kõiki SEF-i liikmeid ja sõpru, kes on aasta jooksul aidanud kaasa ühingu ürituste organiseerimisel. Käesoleva aastapäevapeo korraldamisel ei abistanud mitte ainult SEF-i liikmed, vaid ka Heidelbergis õppivad tudengid ja siin töötavad NATO ohvitserid koos perekondadega.

SEF-i esimees tervitas NATO Euroopa peakorteris töötavaid Eesti ohvitsere ja nende perekonnaliikmeid ning Saksamaal õppivaid üliõpilasi. Eestlaste peole olid seekord tulnud ka Baden-Badeni naisteklubi liikmed, kes valmistuvad kevadel toimuvaks Eesti reisiks.

Foorumi teine esimees Klaus Huber toonitas, et SEF asutati viis aastat tagasi rahvaste ühendamiseks, seega on pidupäev mõeldud ennekõike ka elavaks mõttevahetuseks.
NATOlaste nimel tervitas kol-ltn Ilmar Tamm, kirjeldades Eesti panust NATO operatsioonides ning öeldes, et Eesti sõjaväelased püüavad kasutada kõiki võimalusi meie kodumaa tutvustamiseks. Ta tänas ühtlasi ohvitseride perekondi, sest nende toetus aitab sõjameestel võõral maal täita tööülesandeid.

Heidelbergi Ruprecht-Karls ülikooli tudengite nimel kõneles Liisi Karindi, kes tutvustas 26 eesti üliõpilase ettevõtmisi – kord kuus kogunetakse ühiselt laulma ja uudiseid vahetama. Abistatakse ka Eestist saabunud noori, kuna alati ei ole sisseelamine võõrasse ühiskonda kerge.


Bodensee äärest oli tulnud Heidelbergi 13 eesti tudengit. Konstanzi teadusetemplil on juba aastaid lähedased suhted Tartu Ülikooliga ja nii õpib kolme riigi (Saksamaa-Austria-Shveits) kolmnurgas õigusteadlasi, sotsiolooge, psühholooge jt. Tulevane jurist Illimar Pärnamägi rääkis peolistele, et pikka teed ei võetud ette mitte ainult romantilise ja ajaloolise Neckar-linnaga tutvumiseks, vaid oli ikka ka auasi tulla tähistama kodumaa sünnipäeva.

Peokõne pidas Kaspar Näf. Noort shveitsi teadlast peetakse Ida-Euroopa eksperdiks ning ta räägib ka suurepäraselt eesti keelt. Oma referaadis tõi Näf esile eesti rahva väljarännu-, iibe-, ja majandusprobleemid ning eestlaste suhted poliitika ja poliitikutega. Oli huvitav kuulata, millisest perspektiivist näeb välismaalane meie kodumaad. K. Näfi saksakeelne ettekande tekst on peatselt üleval SEF-i kodulehel www.destfor.de http://www.destfor.de

Peoõhtut kroonis kontsert, kus esinesid Triin Maran (alt) ja Triinu Kull-Boutahir (klaver). Lauljanna on SEF-i asutajaliige ning ta on esinenud juba mitmeid kordi koos SEF-i kultuurireferendi Kersti Ala-Murriga (sopran) Eesti lastekodude laste heaks. Kunstnikud lendavad mõne nädala pärast USA-sse esinema.
Suurepärane pianist Triinu Kull-Boutahir esines kahe palaga – Sumera „Pala aastast 1981“ ja Debussy „Deux arabesques”. Muusika kõlas nii, nagu pianist poleks klahve üldse puudutanudki – pehmed, õrnad, romantilised toonid vaheldusid energiliste helidega. Ta demonstreeris hiilgavat tehnikat ja sügavat emotsionaalsust.

Triin Maran laulis alul eesti heliloojate loomingut, mh Mart Saare „Sa kõige armsam mulle”. Kontserdi teine pool oli pühendatud ooperiaariatele, kus eesti muusika nostalgiline ja tagasihoidlik stiil vahetus lõunamaiselt temperamentsega (Saint-Saënsi „Mon coeur s'ouvre à ta voix” ooperist Simson ja Delila”, Bizet aariad ooperist „Carmen” jt), mis tõestasid, et Karlsruhe Muusikakõrgkoolis lauluklassi lõpetanud ja praegu Saarbrückeni Muusikaülikooli ooperikoolis õppiv Triin Maran on nimi, mida tasub ooperisõpradel meeles pidada. Peokülaliste rahulolu esinejate ja esitatuga tõestasid pikk aplaus ja „braavo“-hüüded.
Õhtu lõppes piduliku õhtusöögi ja elava mõttevahetusega.

Ka Berliinis tähistati EV aastapäeva. Suursaadik Clyde Kull ja tema abikaasa Olga olid kutsunud saatkonna ruumidesse Saksamaal töötavaid eestlasi, kuid ka saksa poliitikuid, kohaliku diplomaatilise korpuse esindajaid ja Eesti sõpru. Ja nagu saksa rezhissöör Sybille Tiedemann, kelle vändatud film „Estland Mon Amour“ jookseb praegu Eesti kinodes, ütles, oli vastuvõtt ka suurepärane ja avanes võimalus mitmete kontaktide sõlmimiseks.

Märkmed: