Suvi tuli meile hilja, kuid otsustas enne lahkumist veel mõne nädala head nägu näidata. Pehme päikesepai tervitas Toronto saarlasi ja nende sõpru, kes pühapäeval, 20. septembril kogunesid Toronto Eesti Maja kristallsaali, et saabuvale sügisele terekätt ulatada. On see ju siinse mandri ilusaim aastaaeg ning ühtlasi ühiskondliku tegevuse käivitamisperiood, ole sa siis uhke viikingivõsu või mannermaine mullasongija.
Leida Helde lausus sissejuhatavad sõnad, tervitas kokkutulnuid ja kaugemaid külalisi, kes olid saabunud Eestist. Kas just Saaremaalt, jäi selgusetuks, kuid tolerantsustuhinas võeti nad avasüli vastu. Saime kuulda, et muusika eest hoolitsevad Voldemar Palo ja Lembit Vohnja ning et kõhumured lahendab perekond Männamale kuuluv Hillside Cafe. Viimase rikkalik ja vaheldusrohke külmlaud kutsuski kohe.
Pärast einet võttis sõna Saarlaste Ühing Torontos esimees Johannes Pahapill, kes oli suvel veetnud ligi viis nädalat Eestis, sellest ühe nädala kodusaarel. Lõuna-Eestis osales ta oma kadunud abikaasa Stellale pühendatud tänukivi avamisel. Seda sündmust on Eesti Elu veergudel juba varem kajastatud.
Kodusaarel kohtas Johannes Pahapill aga siinsetele saarlastele möödunud aastast tuttavat Saaremaa Muuseumi teadurit Külli Rikast, kellelt tõi tervitusi; ja Saaremaa juurtega endist torontolast Alar Allast. Viimasel on koostöös Saaremaa Muuseumiga käsil huvitav projekt nimetusega „Elame siin üheskoos“, millest samuti on juba kirjutatud. Selle projekti läbiviimisel on abiks vabatahtliku tööjõuna Saaremaa põhikoolide viimaste klasside õpilased, kes salvestavad videole intervjuud vanema põlvkonna inimestega nende elukohtades. Noorte osas on projekti eesmärgiks korraldajate lootus süvendada neis armastust kodusaare vastu. Toronto osas oleks videointervjuude tegijaks Alar Allas, kes kavatseb selleks siia kohale sõita.
Kuna Euroopa fondidest rahastatakse heakskiidetud projekti osi alles pärast nende tegelike kulude tasumist, loodab korraldav komisjon saada lühilaene kaassaarlastelt, mis võimaldaks muretseda vajaliku tehnika – see läheb maksma ca 100.000 krooni. Rahastuse kinnitust oodatakse enne käesoleva aasta lõppu. Selle projekti vajadust toetavad innukalt Tallinna Saarlaste Ühenduse esimees Kalle Liiv ja endine kauaaegne esimees ning raamatu „Saarlaste elulood“ peatoimetaja Paul Tamkivi. Loodetakse mingit toetust hankida ka EV Kultuurministeeriumi vahendusel, kuigi praegune majandussurutise aeg pole selleks eriti soodne.
Esimehe ettekannet kuulati suure huviga ja kviteeriti tugeva aplausiga. Kuid meeled ihkasid isetegevust. Ega pille poldud toodud nurka roostet koguma. Pill on loodud häälitsema ja saarlase kurk kumisema, eriti kui see on Männama puhvetis korralikult õlitatud. Igal saarlasel on paat ja igas paadis kiiker – muudkui vaata ja veendu, et Saaremaa on ka kaugelt kaunis. Laulud löödi käima ja kui relval tekkiski paar tõrget, mida kesk kibedat lahingut alati võib juhtuda, värvati kohapeal impromptu paar esilauljat, kes oma heligranaadid täpselt vaenlase kaevikusse heitsid. Äinoh, saarlaste vöit ning...
Veelkord sai sõna Leida Helde, kes oli kiitusega helde. Seda jätkus pilli- ja laulumeestele-naistele, Männamade kulinaarkunstile, ennekõike aga kaassaarlastele, kes meeldivaks kokkutulekuks põhjuse andsid. Nägemiseni küünlapäeval!
