See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/saared-jarves-ja-jarvekaldal/article5047
Saared järves ja järvekaldal
11 Sep 2003 Riina Kindlam
Metsaülikooli kirjelduse jätk

Tänavune Metsaülikooli teema “Saared ja juured” vihjas küll enam Eesti geograafiale ja meie ühisele ajaloole, kuid looduslootunnis (antud juhul metsamatkal) tutvus mõni ka esmakordselt puuga nimega saar ehk inglise Ash. Juurtega tuleb Kotkajärvel nagunii arvestada, eriti paljajalu käies ja telgiplatsi valides; see on päevakohane meeldetuletus.
Agarate algajate hommikune eesti keele ja kõne rühm. Vas. lätlanna Dace Veinberga kes aitas Tiit Kaol kandle huviringi juhendada, Elva Tammemägi, rühmajuht Keto Soosaar Bostonist ja Kai-Lii Veer, kelle eesti keele lihv algas möödunud aastal Tartu Ülikoolis. Foto: Tiia Remmelkoor<br> - pics/2003/5047_1.jpg
Agarate algajate hommikune eesti keele ja kõne rühm. Vas. lätlanna Dace Veinberga kes aitas Tiit Kaol kandle huviringi juhendada, Elva Tammemägi, rühmajuht Keto Soosaar Bostonist ja Kai-Lii Veer, kelle eesti keele lihv algas möödunud aastal Tartu Ülikoolis. Foto: Tiia Remmelkoor


Kuna üks kolmandik MÜlastest olid uustulnukad (pakuti välja ka rebased, vägagi metsikus üliõpilasorganisatsioonis), tutvustati neile lähemalt 50. juubelit pühitsevat Kotkajärvet ja tema loodust. MÜ on jätkuvalt tänulik võimaluse eest kasutada seda skautide-gaidide maa-ala juba 36-ndat suve, pakkudes seega noortele järgmist võimalikku ja loomulikku astet eesti teadmiste ja tutvuste redelil. Juba kaks aastat saab MÜ ka kindlamat tuge linnast, Tartu College’i hõlma all Tartu Instituudi ametliku suveprogrammina ja see aasta ka väärt töö kinnitust Eesti Sihtkapitalilt.

Investeering on mitmekülgne. MÜlane ei pea olema tingimata ülikoolis käinud, küll aga on selle ürituse latt kõrgkoolile võrdsele tasemele seatud, võimaldades õppejõududel ja oma ala spetsidel ideesid arendada veelgi kõrgemaks lennuks ja samas pakkudes pulti asjaarmastajatele ja/või tulevastele teerajajatele.
Noored kandlehuvilised Imbi Salasoo New Yorgi osariigist ja Seliina (Valter) McConville Torontost. Foto: Riina Kindlam  - pics/2003/5047_2.jpg
Noored kandlehuvilised Imbi Salasoo New Yorgi osariigist ja Seliina (Valter) McConville Torontost. Foto: Riina Kindlam


20-aastane Madis Org Nõmmelt alustab teist õppeaastat Toronto Ülikoolis inseneriteaduse alal. Ta oli juba teistkordselt MÜs ja tutvustas eesti noorte muresid ja ootusi. Ta oli varasuvel Eestis filminud erinevate rahvasuus tüüp-gruppide esindajaid ja tutvustas video abil kuulajaskonnale: rullnokkasid (kelmustele kalduvad pesapallimütsikandjad), pintsaklipslasi (edukusele pürgivad ärihaid), niidirulle (boheemlased) ja maakaid (seega mitte linnast). 26-aastane Maris Eigi juhendas teist aastat ühte paljudest eesti keele & kõne rühmadest, kus hommikukohvi saatel loeti kordamööda valjusti ja samas lahati värskest eesti ajakirjandusest väljavalitut. Mariski on Torontosse saabunud üliõpilasrollis, sooritades keemiainseneri magistrikraadi. Selliste noorte olemasolu on viimasel kümnendil olnud Metsaülikoolile eriliseks süstiks, mõjutades märkamatult ja ometi märkimisväärselt nii keele- kui üldist vaimukeskkonda. Loomulikult voolaval ja värskel eesti keelel on sellises laagriperes suur ja positiivne mõjuvõim — tasub vaid küsida neilt, kes vähese keeleoskusega võtavad julguse rindu ja tulevad sõbralikku metsarüppe lõuamusklite eritrenniks. Tänavu oli neid viis.
Anita Kreen ja Priit Aruvald olid MÜ lõpupeol pulmaema ja -isa. Anita on Tartu koolides tantsupedagoog ja pani metsas kõik jalga keerutama. Ta pidas ka loengu ja näitas videot Seto ja Võro pulmakommetest. Foto: Anne Pedel<br>  - pics/2003/5047_3.jpg
Anita Kreen ja Priit Aruvald olid MÜ lõpupeol pulmaema ja -isa. Anita on Tartu koolides tantsupedagoog ja pani metsas kõik jalga keerutama. Ta pidas ka loengu ja näitas videot Seto ja Võro pulmakommetest. Foto: Anne Pedel


Ei saa me läbi ka alusmüürideta. Austraalia Metsaülikooli asutaja, erialalt orgaanilise keemia doktor Inno Salasoo tuli juba mitmendat aastat järjest kohale sellelt kaugelt saarelt muuhulgas, et MÜs kokku saada oma NY osariigis elava poja ja lastelastega. Tema lennutas täiskasvanute mõtted saarte legendide valda, arutledes, kas sündmused, millele Homeros rajas oma eeposed Ilias ja Odysseia, võisid toimuda Vahemere asemel Läänemeres? Itaalia ajaloolane Felice Vinci arvab, et Trooja asus hoopis Soomes ja Odysseuse kodusaar Itaka oli praegune Taani saar Lyø.

Loengute ja teiste ettelugemise kuulamisele erineb loojangueelsel rahulikul ajal peamajas muusika kuulamine. Igal aastal Alabama sügavustest eesti metskülla põgenev maestro Taavo Virkhaus pakkus kuulamiseks omapoolsete tähelepanekutega Rudolf Tobiase meistritööd Joonase lähetamine.

Olgugi, et kandlemeistrina tuntud Andres Peekna ei jõudnud ise Chicago lähistelt kohale, esitas tema ettekannet soome-ugrilaste etnogeneesist Keto Soosaar Bostonist, kes on MÜd tüüriva juhtkonna aktiivne kaugliige. Kanada eestlaste arengusuundade ja koostöö teemat Eestiga EKNi seisukohalt tõstatas selle värske esimees Avo Kittask, pakkudes ka huvitavat statistikat üle Atlandi rändavate kaasmaalaste arvudest ja saatusest läbi aegade. New Yorgi linnast saabunud Aime Andra oli esmakordselt MÜs ja tutvustas reikiravi ja massazhivoorusi ning juhendas mediteerimisringi.
Paljude käte jõul valmis nädala jooksul Metsaülikooli vaimu peegeldav vaip. Ettevõtmise juhataja Anu Raud viskab pilgu peale. Tal on seljas Eestis kujundatud ja kootud MÜ 2003 kampsun, mida valmistati 40 tükki ja läksid nagu soojad saiad. Foto: Anne Pedel<br>  - pics/2003/5047_4.jpg
Paljude käte jõul valmis nädala jooksul Metsaülikooli vaimu peegeldav vaip. Ettevõtmise juhataja Anu Raud viskab pilgu peale. Tal on seljas Eestis kujundatud ja kootud MÜ 2003 kampsun, mida valmistati 40 tükki ja läksid nagu soojad saiad. Foto: Anne Pedel


Suurte teemade saarte all kulgevad alati ka nende võsude juured. Populaarseks osutus sõnadeloomismängu Scrabble’i eestikeelne variant, ajakirjanduse lugemislaud, õhtused filmid ja kõik, mida Anu Raud Kesk-Eestist kaasa tõi: villased mänguloomad, raamatud, postkaardid ja fotod tema vaipadest. Need turgutasid põhitõdede mälu nagu rahvatantsutunni plahvatuslik populaarsus ja ahelreaktsioon tulla sinna otse võrkpalliplatsilt ja edasi hüpetega järve või sauna. Paljugi võib väga ruttu taas omaks saada.
Märkmed: