Toimetas Lauri Laugen
www.DELFI.eeGruusia president Mihheil Saakašvili tunnistas teisipäeval kaotust Gruusia parlamendivalimistel, mille esialgsetel andmetel on võitmas miljardär Bidzina Ivanišvili opositsiooniliit.
"On selge, et Gruusia Unistus on võitnud enamuse," ütles Saakašvili telepöördumises, kus kinnitas valitsuserakonna minekut opositiooni, vahendab BNS.
Kui kokku oli loetud 29 protsenti häältest, oli Ivanišvili kuueparteiline koalitsioon Gruusia Unistus kogunud 53,11 protsenti ja president Mihheil Saakašvili valitsuserakond Ühtne Rahvuslik Liikumine 41,57 protsenti häältest.
Gruusia keskvalimiskomisjoni teatel on opositsioonil ka kerge edumaa ühemandaadilistes ringkondades.
Saakašvili ei täpsustanud, kui palju kohti kumbki pool tulevases parlamendis saab, kuid andis mõista, et Gruusia Unistusele läheb enamus, mis tähendab, et tema moodustab valitsuse.
"Meie võitleme opositsioonijõuna oma riigi tuleviku eest," lubas senine riigipea ja kinnitas, et aitab üleminekuprotsessile kaasa.
Saakašvili lisas, et ehkki tema partei ja opositsiooni vahel on "tõsised erimeelsused, demokraatia toimib ja gruusia rahvas langetab otsuse, mida me sügavalt austame".
Venemaal äri ajades rikastunud Ivanišvili esitas Saakašvilile tõsiseima väljakutse alates presidendi võimuletulekust 2003. aasta roosirevolutsiooni järel.
Valitsuserakonna kampaaniat tumestasid mõni nädalat enne valimisi opositsioonilise telekanali vahendusel avalikkuse ette tulnud vangide piinamis- ja vägistamisjuhtumid, mis on osa grusiinidest tänavale protestima toonud ning sundinud kaks ministrit tagasi astuma.
Pinev õhkkond on andnud alust kartustele, et valimistele võivad järgneda rahutused.
Valimistel osales ligi 2,2 miljonit grusiini ehk 60,8 protsenti hääleõiguslikest kodanikest, täpsustas esmaspäeva hilisõhtul keskvalimiskomisjon. 2008. aasta parlamendivalimistel oli aktiivsus 53,9 protsenti.
Valimisi peetakse 4,5 miljoni elanikuga Gruusia demokraatia proovikiviks. Euroopa Liit ja USA on rõhutanud, et demokraatia areng on tähtis ka Thbilisi püüdluste valguses ühineda NATO ja teiste lääne organisatsioonidega.
Valimistele lisab tähtsust tõik, et pärast Saakašvili ametiaja lõppu 2013. aastal jõustuvad põhiseadusmuudatused, mis annavad parlamendile ja peaministrile rohkem võimu ja kahandavad presidendi volitusi.
