Rootsis hoiatatakse töötajaid koondamiste eest.
Eestlased Rootsis 19 Nov 2012  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Rootsi Tööhõiveameti andmeil said oktoobris 10300 töötajat hoiatuse võimaliku koondamise/töölepingu lõpetamise kohta.

Vastav arv möödunud aasta oktoobris oli 5700 ja käesoleva aasta septembris 7330. Ka novembri algul on meedia teatanud suurtest koondamishoiatustest, mis esialgsetel andmetel on 2000-3000 töötajat, täpsed arvud pole veel selgunud.
Tegemist on suurte firmadega nagu Ericsson, Husqvarna, Atlas Copco, Volvo jt. Põhjuseks sageli ekspordi vähenemine Euroopa Liidu maadesse.

Peamiselt on koondamishoiatuse saanud tootmistöötajad, ehitajad ja kaubandustöötajad vastavalt 3810, 1350 ja 1250 töötajat.

Arvele võetud töötute arv oli oktoobri lõpu seisuga 400000 ümber, seega 8,6%. Möödunud aasta oktoobris oli sama näitaja 8,2%.

Alates möödunud aasta septembrist on ka pidevalt langenud piiratud ajaga töölepingutega töötajate arv mis tähendab, et ei sõlmita lepinguid näiteks haigeks jäänud töötaja asendamiseks või projektipõhiseks tööks. Arvuliselt on muutus drastiline: septembris oli ajutise tööajaga töötajaid 44000 vähem kui möödunud aastal.

Praegused suured koondamised on tulnud suuresti üllatusena, kuna septembris oli rahandusminister Anders Borg'i prognoos tulevikku väga positiivne. Praegu arutatakse Rootsi meedias palju selle üle, mis põhjustas nii suure muutuse olukorras ja kas minister ja valitsus oleksid pidanud oma positiivses tulevikuennustuses ja selle järgi kujundatud eelarves pisut tagasihoidlikumad olema.

Pisut positiivsust negatiivsele loole annab fakt, et võrreldes möödunud aasta oktoobriga on töökuulutuste arv 2000 võrra suurenenud ja praegu on väljas 52000 töökuulutust. Sellegipoolest on eelnevast küll raske midagi muud järeldada kui et seni stabiilses ja suure kriisi tasakaalukalt läbinud majanduses on hetkel langustrend.

Kuigi ka kriisi ajal jäid paljud töötuks õnnestus valitsusel siiski hullemad tagajärjed ära hoida ja selleks on palju kaasa aidanud efektiivne tööjõupoliitika. Ümberõpe ja uute töökohtade loomine on olnud päevakorral kogu aeg, kuid kriisiaegadel eriti. Investeeringud ümberõppesse on end ära tasunud.

Olukorrast tingituna on taas päevakorral ka problemaatika Töötukassa toimimissüsteemi ümber. Mõned aastad tagasi tegi valitsus muudatusi töötukaitse süsteemis, Suurendati töötukassa maksu nende valdkondade ametiühingute liikmetele, kus on suur tööpuudus. Selle tulemusena praegu paljud töötajad Töötukassasse ei kuulu.Teoreetiliste arvestuste kohaselt oleks see pidanud töötajaid stimuleerima kiiremini uut tööd leidma, kuid praktikas osutus effekt vastupidiseks: töötus ei vähenenud, küll aga tekkis probleeme elementaarse toimetulekuga. Kõrgendatud Töötukassa maksu tõttu loobusid paljud kindlustusest ja pikemas perspektiivis on see põhjustanud palju probleeme.

Olukorda ei peetud ka päris õiglaseks, kuna näiteks akadeemikud, kelle hulgas on vähe tööpuudust maksavad väiksemat Töötukassa maksu, samas on nende palk tunduvalt kõrgem teenindaja palgast. Kriitika tõttu vaatas valitsus olukorra üle ja otsustas muudatuste kasuks, mis olukorda tasakaalustavad. Võeti vastu otsus ühtlustada Töötukassa maks. Riigile läheb see maksma 2,5 miljardit krooni kuid rahandusminister Anders Borg’i peab muudatust siiski vajalikuks kuna see tasakaalustab ka teisi olulisi riigielu valdkondi.

Lee Perner
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Aug 23 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 24 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 25 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 26 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus